Päästa Mind Sellest
Kurbusest
Puhtale ja Säravale,
Korahi poegade prohvetlik laul
/Seda laulu lauldi traditsiooniliselt
algkoguduse kristlaste poolt Suurel Reedel.
Selles laulus on palju viiteid
Jeesuse Kristuse ristilöömisele/
Yahweh on Jumal, kes pidevalt päästab
mind.
Ma nutan Su ees öösel ja päeval.
Palun kummardu ja kuula mu
nuuksumist,
Sest mu elu on raskustest täis
pikitud,
Ja surm ootab kohe nurga taga!
Kõik näevad, kuidas elujõud minust
hääbub.
Nad peavad mind lootusetuks
juhtumiks,
Ja nad näevad mind kui surnud meest.
Nad kõik jätsid mind siia surema,
Abituna, Hukule Määratuna, ootama
surma.
Nad on veendunud, et Sina oled mind
hüljanud,
Nad on kindlad, et Sina oled mind
lõplikult unustanud -
Hüljatuna, läbi torgatuna,
Mulle pole jäänud mitte midagi peale
surma.
Nad peavad mind äravisatuks,
Nad on heitnud mind kõige sügavamasse
pimedusse
Nagu põhjatusse auku.
Ma tunnen Sinu raevu ja see on nagu
tohutu raskus minu üle,
Tõmmates mind sügavasse kurbuse
merre.
/Sela- Paus Tema Ligiolus/
Miks Sa pöörasid kõik minu sõbrad
minu vastu?
Sa tegid minust neetud mehe nende
silmis.
Mitte keegi ei taha nüüd minuga koos
olla.
Sa oled mind püüdnud lõksu, millest
pole väljapääsu.
Iga päev ma kerjan Sinult abi.
Kas Sa ei näe mu pisaraid?
Minu silmad on nutmisest paistes.
Mu käed on sirutunud Sinu poole,
oodates armu,
Aga Sind ei ole võimalik leida.
Ja õige pea on liiga hilja!
Kuidas need, kes on ära lõigatud Sinu
hoolitsusest,
Saavad üldse teada, et Sa oled kohal?
Kuidas ma saan tõusta, et kiita Sind,
kui ma olen lahkunud ja surnud?
/Sela- Paus Tema Ligiolus/
Kes saab surnuaias tänada Sind
armastuse eest?
Kes saab hävingu paigas jutlustada
Sinu ustavusest?
Kas surma pimedus deklareerib Sinu
imedest?
Kuidas saab keegi, olles hauas, kus
kõik on vajunud unustusse,
Tuletada meelde seda, kuidas Sina
pead oma tõotusi?
Isand, Sa tead juba enne minu palvet,
mida ma hakkan sosistama.
Iga päiksetõusu ajal Sa kuulad
Järjepidevalt minu hüüdeid kuni Sa
vastad.
Jumal, miks sa kohtled mind sellisel
viisil?
Miks sa oled ära visanud minu elu?
Kas Sa pöördud nüüd iga kord eemale,
Kui ma hüüan Su poole?
Ma pean terve oma elu elama vaesuses
ja raskustes.
Ma olen nüüd väga alandatud, murtud,
ja abitu Sinu terrori ees.
Ja ma ei suuda seda rohkem taluda.
Ma olen nii põhjatult vaevatud Sinu
põletava viha käes.
Ma olen saanud Sinult hirmsaima
osaliseks
Ja ma olen täiesti sõnatu Sinu ees.
Ma olen uppumas kurvastuse lainetes,
Ma olen ära lõigatud igasugusest
abist.
Kõik minu lähedased ja sõbrad hoiavad
minust eemale,
Mind on jäetud täiesti üksi,
kaaslaseks vaid pimedus!
tõlkinud Jana Naudi 19.04.2014
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar