Corey Russelli raamatust „Prayer. Why Our Words to God
Matter“(Palve. Miks Meie Jumalale Räägitud Sõnad On Olulised) tõlgitud lõigud.
Kõige tähtsam
küsimus.
Matteuse
16: 13-16
„Aga kui Jeesus tuli Filippuse
Kaisarea rajale, küsis ta oma jüngritelt ning ütles: „Keda ütlevad inimesed
mind, Inimese Poega, olevat?“ Nemad ütlesid: „Mõned ütlevad Sind olevat Ristija
Johannese, teised Eelija, aga teised Jeremija või ühe prohveteist.“ Tema ütles
neile: „Aga Teie, keda Teie mind ütlete olevat?“ Siimon Peetrus vastas ning
ütles: „Sina oled Kristus, Elava Jumala Poeg!“
Nii nagu Jeesus küsis seda oma jüngritelt, on Ta
seda küsimas ka täna Jumala rahva käest.
Paljudele kristlastele on rahul sellega, kui nad
kuulevad teisi rääkimas sellel teemal, kes Jeesus on. Nad arvavad, et sellest
piisab, kui nad on tihedalt seotud nende inimestega, kellel on vastav kindel
veendumus. Aga see, mida teised räägivad Jumala kohta, peaks meis esile kutsuma
soovi asuda ise sellele avastamise, ära tundmise ja usu veendumuse teele. Sellepärast
alustas ka Jeesus selle küsimusega, et mida teised inimesed Temast arvavad, et
jüngrid siis selle avastuse valguses saaksid läbi katsuda oma südame ning
veenduda selles, et nad elavad isiklikust ilmutusest lähtuvalt. Selle testi
kaudu oli võimalik meil jõuda arusaamiseni, kas me elame oma usuelu kellegi
teise Jumala mehe või naise sõnade alusel või me oleme jõudnud oma südames
isikliku äratundmise ja usu ilmutusliku veendumuseni.
Kui Peetrus vastas Jeesusele teise küsimuse peale,
siis tänapäevasesse kristlaste kõnepruuki pannes vastas Jeesus: „Sa ei ole
kuulnud seda „kes Jumal on“konverentsilt, vaid Sa oled saanud selle ilmutuse
otse Taevase Isa käest.“ Pole tähtsust, kui paljusid õpetajaid me kuulame, mitut
võitud jutlustajat me tähele paneme või kui paljusid Jumala sulaseid me järgi
teeme/imiteerime. Ainus, kes saab meile Poega ilmutada, on Taevane Isa.
Matteuse
16: 17-19
Jeesus vastas ning ütles temale: „Õnnistatud
oled Sa , Siimon, Joona poeg, sest liha ja veri ei ole Sulle seda ilmutanud,
vaid Mu Isa, kes on Taevas. Ja Mina ütlen Sulle ka: Sina oled Peetrus, ja
sellele kaljule ehitan Ma Oma Koguduse ja surmavalla väravad ei võida seda! Ma
annan Sinule Taevariigi võtmed, ja mis Sa maa peal seod, see on taevas seotud,
ja mis Sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!“
Pane tähele, peale seda, kui Peetrus oli ära
tundnud selle, kes Jeesus on, hakkas Jeesus Peetrusele rääkima sellest, kes
Peetrus on. Paljud usklikud Kogudustes on
praegu sisse võetud sellest otsingust, kes nemad on ja milline on nende
identiteet, aga tõde on see, et ainult need, kes leiavad Poja, saavad vaid
sügavuti mõista seda, kelleks nemad on loodud.
Jeesus jätkab sellega, et ütleb, millisele alusele
Kogudust ehitatakse. Ta ütleb: „Sellele kaljule, mida Te usute Minu kohta,
ehitan Mina Oma Kogudust ja surmavalla väravad ei suuda seda võita!“ Ja siis
hakkab Jeesus avama seda imelist killukest võidmisest, milles Kogudus hakkab
toimima, kui usklikud on sügavalt juurdunud sellesse ilmutusse, kes Kristus on.
Pane tähele, see on palve võidmine. Kui
me teame, kes Kristus on ja teame, kes meie Tema ees oleme, siis me kanname
autoriteeti, millega surmavalla väravaid tagasi lüüa, sest Taevas seisab iga
meie väljaöeldud korralduse taga, toetades täielikult meie häält siin maa peal.
Mida me seome, on seotud ja mida me lahti päästame,
on lahti päästetud. Selline palve
võidmine viib Koguduse kaitse positsioonilt ründe positsiooni. Selle
ilmutuse tagajärjel keelduvad kristlased elamast alaväärtuslikkuses, vana
mudeli järgi elustiilis, kus käiakse ringi hirmu, häbi ja tõrjutuse rattas. Kui
me võtame vastu ilmutuse Jeesuse Kristuse kohta ning saame aru, kes meie Temas
oleme, siis me tõuseme püsti ning ründame põrguvalla väravaid. Ilmutus sellest, kes Tema on, ja ilmutus
sellest, kes meie Temas oleme, on tugisammasteks, millel meie palve
kindlameelsus ja autoriteet seisavad. Indentiteedikriis tabab ainult neid
usklikke, kes püüavad ennast leida väljaspool Jumalat.
Jesaja 62.peatükis on üks kõige selgemaid
kirjeldusi võimsast palve võidmisest, mis vallandub, kui me teame, kes me oleme
Jumalas ning mida Jumal meie vastu tunneb. Jumala rahva südametes hakkavad
toimuma dramaatilised muutused, kui nad mõistavad, et Jumal tunneb neist rõõmu.
Jesaja
62: 2-5
„Siis saavad rahvad näha Su õigust, Ja
kõik kuningad Su au!
Ja Sulle antakse uus nimi, Mille määrab
Jehoova suu!
Siis oled Sa toredaks krooniks Jehoova
käes
Ja kuninglikuks peakatteks Oma Jumala
pihus!
Sinust ei kõnelda enam Kui „hüljatust“
Ega kõnelda Su maast enam Kui „laastatust“,
Vaid Sind hüütakse „Minu armsam“
Ja Su maad „abiellunu“
Sest Jehoova armastab Sind
Ja Su maa saab mehele!
Sest nagu noor mees naib neitsi,
Nõnda naib Sind Su ehitaja,
Ja nagu peigmees tunneb rõõmu oma pruudist,
Nõnda tunneb Su Jumal rõõmu Sinust!
Võti järjepidevuseks palves on sügav arusaamine
sellest, et Jumal tunneb meist rõõmu.
Jumal on praegu Koguduses väga võimsalt muutmas neid uskumusi selle
kohta, kes Jumal on ja mida Jumal tunneb oma rahva suhtes. Häbi, hukkamõistu ja
süütunde vägi saab murtud läbi selle lihtsa tõe: Jumal tunneb meist rõõmu! Jumal
on praegu täitmas maad sõnumite ja lauludega Tema Armastusest, mis äratab
Jumala rahva südametes kindlameelsuse ja usu veendumuse. Religiooni vaim tahab
Jumalat alati muuta vastikuks, õelaks, igavaks, karmiks ja tüütuks, kes
pidevalt esitab vaid nõudmisi ja kurnab oma rahvast. Tegelikult tahab Jumal tuua oma rahva esile Armastuses ja täita nende
südameid kirglike igatsustega Tema südamest. Kui me teame, et Jumal tunneb
meist rõõmu, siis see ei peata meie palvetamist, vaid lisab pigem hoogu juurde,
sest me igatseme siis, et Jumala kõik igatsused täituksid. Jumala rahvas hakkab
siis kirglikult taga ajama seda, et Jumala Kuningriik tuleks maa peal esile
nagu Taevas ning Jumala Täiuslik tahe sünniks.
Tõlkinud,
konspekteerinud ja kujundanud Jana Naudi 02.06.2015
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar