Esimene eestikeelne piiblitõlge
nägi trükivalgust aastal 1686: lõunaeesti keelne Wastne Testament. 1715 ilmus
põhjaeestikeelne Uus Testament. Terviklik
Piibel ilmus 1739 põhjaeesti keelsena, mis otsustas põhjaeesti keele
saamise meie kirjakeeleks. Tõlkimist korraldas Jüri kirikuõpetaja Anton Thor
Helle. Trükkimist rahastas Herrnhuti vennastekoguduse rajaja N. L. von
Zinzendorf.
Võrdluseks: Venekeelne sinodaalne tõlge on tehtud 19.
sajandil (Uus Testament 1822. aastal ja Vana Testament 1876. aastal). See
on siis Rohkem kui sada aastat hiljem jõudis Piiblitõlge alles Suurele
Venemaale.
Seda sajandit, kui Eesti sai
endale eestikeelse Piibli, nimetatakse Valgustusajastuks. Ameerika sai sellel sajandil endale „Iseseisvusdeklaratsiooni“.
Prantslased said „inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni“.
Samal aastal, s.t.1739.aastal, kui Eesti sai endale
emakeelse Piibli, kuulutati Eestis välja ka esimest korda koolikohustus
Liivimaa kirikuvalitsuse poolt. 7-12.aastased talulapsed pidid kõik koolis
käima. Eesti talupojad õppisid väga kiiresti lugema ja peagi olime kirjaoskuse
poolest Euroopa kõrgeimate näitajatega.
Sellel ajal algas ka üldine
usuline ärkamine Eestimaal. Eesti rahvusest talupojad hakkasid ise rajama
kogudusi ning ehitama palvemaju. Koguduste esiletulemine oli märkimisväärne. Vennastekogudused
tõid endaga kaasa ka uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Väga suur osa
teenistusest kuulus ühislaulmisele.
Kogudusest voolas huvi muusika
vastu ka mujale ning tekkis palju omaalgatuslikke pilli-ja laulukoore ja
lauluseltse.
Eestimaal kaotati pärisorjus
lõplikult 1819.aastal. Sellel aastal
sündis üks mees, kes on jätnud oma väga tugeva jälje Eesti ajalukku ning kelle
elutöö mõjutab ka meie tänast päeva Eestis.
Johann Voldemar Jannsen sündis möldri perekonnas, mis oli veidi
parema toimetulekuga pere kui tavaline talupojapere. Aga rahvuselt eestlasena
sündida tähendas olla siiski talupoeg.
Johann Voldemar Jannsen
oli noores eas aastaid köstri ametis. Köstri töökohustuste hulka kuulus
ühislaulmise juhtimine, nii et tänapäevases keeles võib öelda, et ta oli
ülistusjuht. Tema kirjanduslik tegevus
algaski vaimulike laulude tõlkimisega. Ta tõlkis 1003 laulu koos viisidega ning
tema poolt tõlgitud lauludega on olemas kolm lauluraamatut. Jannsen töötas aastaid kihelkonnakoolis koolmeistrina ja
hiljem vallakooli juhatajana.
Johann Voldemar Jannseniga
seostatakse Eestis ka ajakirjanduse algust. 1857.aastal hakkas Jannsen välja andma „Perno Postimeest“. Jannsen
oli siis Pärnu Ülejõe Vallakooli õpetaja ja Vändra köster.
1863. aastal kolis Jannsen
Tartusse ja hakkas välja andma „Eesti Postimeest“.
Johann Voldemar Jannsenist sai ka
esimese laulupeo korraldaja. Ta andis selle puhul välja „Eesti rahva 50-aastase
Jubelipiddo –Laulud“, sest oli möödunud 50.aastat pärisorjuse kaotamisest
Eestis.
Johann Voldemar Jannsen kirjutas
esimese laulupeo tarvis ka laulu „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Selle laulu
viisi oli loonud saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius.
Esimene laulupidu toimus 18-20.juunil 1869.aastal Tartus ja sellel peol
esines 878 inimest. 4 orkestrit ja 822 lauljat.
Eestimaal loetakse seda ajastut
rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal nimetasid sakslased Jannseni oma kõige
suurimaks vaenlaseks. Hiljem ja aja jooksul hakati aga seda meest väga austama.
1884.aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti lipuks sini-must-valge
trikoloor ja ühe rahvusliku lauluna kõlas ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. 19.sajandi
lõpul muutus see laul rahva hulgas väga populaarseks.
Kui 1918.aasta 23.veebruari õhtul kuulutati Pärnus „Endla“ teatri
rõdult välja Eesti Vabariik, siis järgnes spontaanne „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“
ühislaulmine rahva poolt.
Ametlikult kinnitas Eesti
Vabariik Fredrik Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni loodud laulu „ Mu isamaa,
mu õnn ja rõõm“ Eesti riigihümniks 1920.aastal.
See laul on ka täna Eesti hümn,
nii et Johann Voldemar Jannseni pärand mõjutab Eesti kaasaega väga olulisel ja
põhimõttelisel viisil ka tänasel päeval.
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal
alates 1940.aastast oli laul „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ keelatud ja selle
avalik laulmine tähendas väga tõsiseid repressioone.
1991.aastal koos Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega taastati
ka Eesti riigihümn.
Prohvetlikest märkidest.
Johann Voldemar Jannsen korraldas
esimese laulupeo väga prohvetlikult 50.aasta möödumise puhul pärisorjuse
kaotamisest. Kui paralleelselt vaadata,
mis toimus sellel ajal Iisraeli rahva hulgas 1860-70.aastatel, siis Iisraeli
rahva hulgas algas samuti rahvuslik ärkamine ning võttis kuju Siioni liikumine.
Eesti Vabariigi väljakuulutamine
toimus 23.veebruari õhtul ning järgmisel päeval 24.veebruaril, see kinnitati
vastavate dokumentide ja deklaratsioonide allkirjastamisega.
Heebrea kalendris oli siis Adari kuu 12 päev
ja aasta 5678. Kirjakoht, mida sel hetkel loeti Piiblist (Torah) oli 2 Mo. 34. 29-35
Lõigud sellest: „ Ja kui Mooses astus alla
Siinai mäelt ja Moosesel oli alla tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses
ise ei teadnudki, et TA PALGE NAHK HIILGAS KÕNELUSE TÕTTU JEHOOVAGA! Kui Aaron
ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis HIILGAS TEMA PALGE NAHK ja
nad kartsid temale ligineda!
Siis Iisraeli lapsed nägid Moosese palet ja
et MOOSESE PALGE NAHK HIILGAS!
4-6.juulil 2014.aastal toimus
26.üldlaulupidu „ Aja puudutus. Puudutuse aeg“.
Inglise keeles: This
year The Estonian Song Celebration was on July 4-6th and had name
“Touched by Time. The Time to Touch”
Nimiloo sõnad kirjutas
luuletaja Kristiina Ehin ja viisi helilooja Tõnu Kõrvits.
„Puudutus“
Puuduta mind oma tulise palgega
Nii et on ilus ja valus.
Oma silmade sini-must-valgega
Puuduta veel, ma palun.
Kas tunned, kuis meile ikka on lahti
Kõige kõrgemad taeva teed
Kui tuleme kokku
Kui leiame mahti
Jätame vaevad ja laulame.
Rüüpa mu elust januse sõõmuga
Kõige kaunimad ajad.
Puudutan Sind oma rahu ja rõõmuga
Nõnda palju kui vajad.
Puuduta mind oma headuse väega,
Ainsaga, millel on väärtust.
Õnnista oma sileda käega
Minu karedat saatust.
Puuduta mind oma tulise palgega
Nii et on ilus ja valus.
Oma silmade sini-must-valgega
Puuduta veel ma palun.
Usun (Jana Naudi), et see laul on kirjutatud Jumala poolt
inspireerituna, et Jumal sekkus laulu loomisprotsessi, et eesti rahvas saaks
laulda oma kõige sügavamast kutsumisest- palgest palgesse Jumalaga kohtumisest.
Et see laul on prohvetlik ettekuulutus sellest, milleks Jumal on lasknud sellel
väikesel rahval jõuda tänasesse päeva koos selle rikkaliku vaimse pärandiga,
mis Ta meile sajandite vältel on kaasa andnud.
Tänasel päeval on terve piiblitõlge natuke enam kui 500.keeles.
Võrdluseks osaline tõlge on üle 2000.keeles. Eesti rahvas on saanud
terviklikult Piiblit lugeda sajandeid ning põlvkondadest põlvkondadesse on
toimunud vaimseid ärkamisi ning Jumal valmistab seda rahvast kõige suurema
Ärkamislaine tarvis, mis on juba inimeste südametes vaikselt hõõgumas ning Jumal on väga hoolikalt investeerinud ja ehitanud
vundamenti meie rahva dna-sse.
Üks prohvetlik märk oli ka 1988.aastal laulva revolutsiooni ajal, kui
uuesti sündinud Tõnis Mägi kirjutas laulu „Koit“ –terve see laul on väga võimas
vaimne deklaratsioon meie maa ja rahva üle.
On jälle aeg selg sirgu lüüa
Ja heita endalt orjarüü,
Et loomishoos kõik loodu koos
Võiks sündida uuesti.
On koit, kuninglik loit,
valguse võit äratab maa.
Prii on taevapiir, esimene kiir
langemas me maale.
Hõik, murrame kõik,
Et vabana saaks hingata taas.
Näe, on murdund jää,
Ulatagem käed, ühendagem väed.
Nõul, ühisel nõul,
Ühisel jõul, me suudame kõik.
Ees on ainus tee, vabaduse tee,
Teist ei olla saagi.
Võim, valguse võim,
Priiuse hõim, läheme koos
Huulil rõõmuhüüd
Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid.
Usk edasi viib, taevane kiir
saatmas on meid
Nii on võiduni jäänud veel üks samm,
lühikene samm, samm.
Maa, isademaa, on püha see maa,
mis vabaks nüüd saab.
Laul, me võidulaul, kõlama see jääb,
peagi vaba Eesti Sa näed!
Sel hetkel, kui Tõnis Mägi seda laulu kirjutas ning laulma hakkas, ei olnud Eest Vabariik veel
taastatud, aga rahvas seisis ühises usus, et see juhtub.
Sellel aastal toimunud laulupeol kõlas „Koit“ taaskord ning rahvas
nõudis ka teistkordset laulmist, ma usun prohvetlikult, sest see deklaratsioon
pole veel vaimselt oma lõppeesmärki saavutanud- vaimselt uuestisündinud rahvas
Avatud taeva all.
Seekordsel laulupeo kõlas
nimiloona laul, mis tegelikult prohveteerib eesti rahvale kõige kõrgema
kutsumise leidmisest: Jumalaga palgest palgesse kohtumisest.
Kas see kõik on juhuslik? Kindlasti mitte! Et meil oleks silmi, et näha
ning kõrvad, et kuulda, mida Jumala Vaim on meile kuulutamas ja näitamas kõigi
nende vaimsete märkide läbi.
Kim Clement prohveteeris
Eestile:
20.märtsil 2014.a:
Aga Jumal ütleb: „
Valgus saab paistma nende rahvaste keskelt, kus praegu on ebaselgus! Ukrainast
saab paistma Valgus! Mina kaitsen seda rahvast ning Valgus saab paistma! Ja valgus saab paistma Eestist! Ja
nende kohta öeldakse „Aga nad on probleemide tekitajad! ( troublemakers)!“ Ja
Mina, Jumal, võtan selle tibatillukese,
lapse sarnase ( child-like), rahva, et tuua põlvedele Venemaa.“
29.märtsil 2014.a:
Eesti! Täis Valgust-
väike, kes paneb vappuma (värisema) suure! Väike rahvas, kes võtab kivi, et
tabada sellega Koljatit pähe! Ma prohveteerin Elu, Valgust, Võit, Päästet- Jumala
Kuningriik tulgu esile! Jumala Kuningriik tulgu esile!
5.aprillil 2014.a:
Aga Eesti. Mida Sina teed? Seal on need, kes palvetavad ja
deemonlikud väed on paanilises hirmus.
„Ma usun (Jana Naudi), et Eesti kristlastel on aeg näha neid võimsaid
Jumala tõotusi, mis Ta meile on andnud oma sulaste ja prohvetite läbi. Ma mõtlen
alates piibli tõlkimise faktist ( see on üks kõige tähtsamaid Jumala
investeeringuid meie rahvale- eestikeelne Piibel), Jannseni kirjutatud Eesti
hümniga, laulupeo traditsiooni kõige olulisema märgiga ajaloos ja eesti rahva
tänapäevas ( eriti hümni kolmanda salmiga ) , Jumala Püha Vaimu inspireeringul Tõnis Mäele
antud prohvetliku deklaratsioonist“Koit“ kuni Kim Clementi prohveteeringuteni
välja. Ja vahepealsete aastate jooksul on Jumal saatnud Eestimaale väga palju
oma sulaseid, kes ühel või teisel moel on kinnitanud kõike seda, mis Jumalal on
plaanis selle väikese rahvaga.
Hingevaenlased, kuradil, on oma plaan selle maa ja rahvaga. Kui vaadata
ümberringi tänasel päeval, siis pole seda üldse raske märgata. Aga kristlastena
meid ei ole kutsutud rääkima hingevaenlase võimsusest ja edukuse suurusest ega tema plaanide
rõvedusest. See on olnud selge juba Eedeni aiast alates, mis on kuradi plaan.
Tema olemus on hävitada, lõhkuda ja tappa. Kui vaenlane surub ja pingutab oma plaanide
teostumise nimel, siis Kristlasi on kutsutud tõstma üles Vaimumõõk, see on
Jumala Sõnad ja Tõotused meie maa ja rahva jaoks, Jumala Püha Vaimu väes ja
võidmises, mis paneb taganema ja kokku kukkuma iga vaenlase plaani ja teo Jeesuse Kristuse nimel.
Minu välja toodud faktid ning
ajaloo sündmused ja eri aegadel vabastatud deklaraktsioonid ja prohveteeringud -
Need kõik kokku on tõotused ja tunnustähed, mille varal meie saame võidelda
head usuvõitlust oma maa ja rahva eest. Seista eestpalves, et nendest vaimsete piiritähiste
ning deklaratsioonide ja prohveteeringute alusel tuleks esile igavikuline
Jumala Täiuslik Tahe Eesti rahva jaoks- rahvas, kes on Jeesuse Kristuse vere lunastuse
väes päästetud ja uuesti sündinud Jumala Kuningriiki Jeesuse Kristuse valitsuse
alla. Rahvas, kes väga isiklikult ja lähedaselt tunneb Jumalat ning kes tuleb
kokku, et ülistada Üht Tõelist Jumalat, Meie Isanda Jeesuse Kristuse Isa,
Jeesuse Kristuse Armus ja Püha Vaimu väes!!!“
Jana Naudi 11.07.2014.a