EESTI RAHVA VAIMSE ÄRKAMISE TEETÄHISTEST NING DEKLARATSIOONIDEST JA PROHVETEERINGUTEST, MILLE VARAL VÕIDELDA EESTI RAHVA TULEVIKU PÄRAST.

 

Esimene eestikeelne piiblitõlge nägi trükivalgust aastal 1686: lõunaeesti keelne Wastne Testament. 1715 ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. Terviklik Piibel ilmus 1739 põhjaeesti keelsena, mis otsustas põhjaeesti keele saamise meie kirjakeeleks. Tõlkimist korraldas Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Trükkimist rahastas Herrnhuti vennastekoguduse rajaja N. L. von Zinzendorf.

Võrdluseks:  Venekeelne sinodaalne tõlge on tehtud 19. sajandil (Uus Testament 1822. aastal ja Vana Testament 1876. aastal). See on siis Rohkem kui sada aastat hiljem jõudis Piiblitõlge alles Suurele Venemaale.

Seda sajandit, kui Eesti sai endale eestikeelse Piibli, nimetatakse Valgustusajastuks.  Ameerika sai sellel sajandil endale „Iseseisvusdeklaratsiooni“. Prantslased said „inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni“.

Samal aastal, s.t.1739.aastal, kui Eesti sai endale emakeelse Piibli, kuulutati Eestis välja ka esimest korda koolikohustus Liivimaa kirikuvalitsuse poolt. 7-12.aastased talulapsed pidid kõik koolis käima. Eesti talupojad õppisid väga kiiresti lugema ja peagi olime kirjaoskuse poolest Euroopa kõrgeimate näitajatega.

Sellel ajal algas ka üldine usuline ärkamine Eestimaal. Eesti rahvusest talupojad hakkasid ise rajama kogudusi ning ehitama palvemaju. Koguduste esiletulemine oli märkimisväärne. Vennastekogudused tõid endaga kaasa ka uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Väga suur osa teenistusest kuulus ühislaulmisele.

Kogudusest voolas huvi muusika vastu ka mujale ning tekkis palju omaalgatuslikke pilli-ja laulukoore ja lauluseltse.

Eestimaal kaotati pärisorjus lõplikult 1819.aastal. Sellel aastal sündis üks mees, kes on jätnud oma väga tugeva jälje Eesti ajalukku ning kelle elutöö mõjutab ka meie tänast päeva Eestis.

Johann Voldemar Jannsen sündis möldri perekonnas, mis oli veidi parema toimetulekuga pere kui tavaline talupojapere. Aga rahvuselt eestlasena sündida tähendas olla siiski talupoeg.

Johann Voldemar  Jannsen  oli noores eas aastaid köstri ametis. Köstri töökohustuste hulka kuulus ühislaulmise juhtimine, nii et tänapäevases keeles võib öelda, et ta oli ülistusjuht.  Tema kirjanduslik tegevus algaski vaimulike laulude tõlkimisega. Ta tõlkis 1003 laulu koos viisidega ning tema poolt tõlgitud lauludega on olemas kolm lauluraamatut.  Jannsen töötas  aastaid kihelkonnakoolis koolmeistrina ja hiljem vallakooli juhatajana.

Johann Voldemar Jannseniga seostatakse Eestis ka ajakirjanduse algust. 1857.aastal hakkas Jannsen välja andma „Perno Postimeest“. Jannsen oli siis Pärnu Ülejõe Vallakooli õpetaja ja Vändra köster.

1863. aastal kolis Jannsen Tartusse  ja hakkas välja andma „Eesti Postimeest“.

Johann Voldemar Jannsenist sai ka esimese laulupeo korraldaja. Ta andis selle puhul välja „Eesti rahva 50-aastase Jubelipiddo –Laulud“, sest oli möödunud 50.aastat pärisorjuse kaotamisest Eestis.

Johann Voldemar Jannsen kirjutas esimese laulupeo tarvis ka laulu „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Selle laulu viisi oli loonud saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius.

Esimene laulupidu toimus 18-20.juunil 1869.aastal Tartus ja sellel peol esines 878 inimest. 4 orkestrit ja 822 lauljat.

Eestimaal loetakse seda ajastut rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal nimetasid sakslased Jannseni oma kõige suurimaks vaenlaseks. Hiljem ja aja jooksul hakati aga seda meest väga austama.

1884.aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti lipuks sini-must-valge trikoloor ja ühe rahvusliku lauluna kõlas ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. 19.sajandi lõpul muutus see laul rahva hulgas väga populaarseks.

Kui 1918.aasta 23.veebruari õhtul kuulutati Pärnus „Endla“ teatri rõdult välja Eesti Vabariik, siis järgnes spontaanne „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ühislaulmine rahva poolt.

Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni loodud laulu „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ Eesti riigihümniks 1920.aastal. 

See laul on ka täna Eesti hümn, nii et Johann Voldemar Jannseni pärand mõjutab Eesti kaasaega väga olulisel ja põhimõttelisel viisil ka tänasel päeval.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal alates 1940.aastast oli laul „ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ keelatud ja selle avalik laulmine tähendas väga tõsiseid repressioone.

1991.aastal koos Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega taastati ka Eesti riigihümn.

Prohvetlikest märkidest.

Johann Voldemar Jannsen korraldas esimese laulupeo väga prohvetlikult 50.aasta möödumise puhul pärisorjuse kaotamisest.  Kui paralleelselt vaadata, mis toimus sellel ajal Iisraeli rahva hulgas 1860-70.aastatel, siis Iisraeli rahva hulgas algas samuti rahvuslik ärkamine ning võttis kuju Siioni liikumine.

Eesti Vabariigi väljakuulutamine toimus 23.veebruari õhtul ning järgmisel päeval 24.veebruaril, see kinnitati vastavate dokumentide ja deklaratsioonide allkirjastamisega.

 Heebrea kalendris oli siis Adari kuu 12 päev ja aasta 5678. Kirjakoht, mida sel hetkel loeti Piiblist (Torah) oli 2 Mo. 34. 29-35

Lõigud sellest: „ Ja kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli alla tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses ise ei teadnudki, et TA PALGE NAHK HIILGAS KÕNELUSE TÕTTU JEHOOVAGA! Kui Aaron ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis HIILGAS TEMA PALGE NAHK ja nad kartsid temale ligineda!

Siis Iisraeli lapsed nägid Moosese palet ja et MOOSESE PALGE NAHK HIILGAS!

4-6.juulil 2014.aastal toimus 26.üldlaulupidu „ Aja puudutus. Puudutuse aeg“.

Inglise keeles: This year The Estonian Song Celebration was on July 4-6th and had name
“Touched by Time. The Time to Touch”

Nimiloo sõnad kirjutas luuletaja Kristiina Ehin ja viisi helilooja Tõnu Kõrvits.

„Puudutus“

Puuduta mind oma tulise palgega

Nii et on ilus ja valus.

Oma silmade sini-must-valgega

Puuduta veel, ma palun.

Kas tunned, kuis meile ikka on lahti

Kõige kõrgemad taeva teed

Kui tuleme kokku

Kui leiame mahti

Jätame vaevad ja laulame.

Rüüpa mu elust januse sõõmuga

Kõige kaunimad ajad.

Puudutan Sind oma rahu ja rõõmuga

Nõnda palju kui vajad.

Puuduta mind oma headuse väega,

Ainsaga, millel on väärtust.

Õnnista oma sileda käega

Minu karedat saatust.

Puuduta mind oma tulise palgega

Nii et on ilus ja valus.

Oma silmade sini-must-valgega

Puuduta veel ma palun.

Usun (Jana Naudi), et see laul on kirjutatud Jumala poolt inspireerituna, et Jumal sekkus laulu loomisprotsessi, et eesti rahvas saaks laulda oma kõige sügavamast kutsumisest- palgest palgesse Jumalaga kohtumisest. Et see laul on prohvetlik ettekuulutus sellest, milleks Jumal on lasknud sellel väikesel rahval jõuda tänasesse päeva koos selle rikkaliku vaimse pärandiga, mis Ta meile sajandite vältel on kaasa andnud.

Tänasel päeval on terve piiblitõlge natuke enam kui 500.keeles. Võrdluseks osaline tõlge on üle 2000.keeles. Eesti rahvas on saanud terviklikult Piiblit lugeda sajandeid ning põlvkondadest põlvkondadesse on toimunud vaimseid ärkamisi ning Jumal valmistab seda rahvast kõige suurema Ärkamislaine tarvis, mis on juba inimeste südametes vaikselt hõõgumas ning Jumal on väga hoolikalt investeerinud ja ehitanud vundamenti meie rahva dna-sse.

Üks prohvetlik märk oli ka 1988.aastal laulva revolutsiooni ajal, kui uuesti sündinud Tõnis Mägi kirjutas laulu „Koit“ –terve see laul on väga võimas vaimne deklaratsioon meie maa ja rahva üle.

On jälle aeg selg sirgu lüüa

Ja heita endalt orjarüü,

Et loomishoos kõik loodu koos

Võiks sündida uuesti.

 

On koit, kuninglik loit,

 valguse võit äratab maa.

Prii on taevapiir, esimene kiir

langemas me maale.

 

Hõik, murrame kõik,

Et vabana saaks hingata taas.

Näe, on murdund jää,

Ulatagem käed, ühendagem väed.

 

Nõul, ühisel nõul,

Ühisel jõul, me suudame kõik.

Ees on ainus tee, vabaduse tee,

Teist ei olla saagi.

 

Võim, valguse võim,

Priiuse hõim, läheme koos

Huulil rõõmuhüüd

Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid.

 

Usk edasi viib, taevane kiir

 saatmas on meid

Nii on võiduni jäänud veel üks samm,

lühikene samm, samm.

 

Maa, isademaa, on püha see maa,

mis vabaks nüüd saab.

Laul, me võidulaul, kõlama see jääb,

 peagi vaba Eesti Sa näed!

Sel hetkel, kui Tõnis Mägi seda laulu kirjutas ning  laulma hakkas, ei olnud Eest Vabariik veel taastatud, aga rahvas seisis ühises usus, et see juhtub.

Sellel aastal toimunud laulupeol kõlas „Koit“ taaskord ning rahvas nõudis ka teistkordset laulmist, ma usun prohvetlikult, sest see deklaratsioon pole veel vaimselt oma lõppeesmärki saavutanud- vaimselt uuestisündinud rahvas Avatud taeva all.

Seekordsel laulupeo  kõlas nimiloona laul, mis tegelikult prohveteerib eesti rahvale kõige kõrgema kutsumise leidmisest: Jumalaga palgest palgesse kohtumisest.

Kas see kõik on juhuslik? Kindlasti mitte! Et meil oleks silmi, et näha ning kõrvad, et kuulda, mida Jumala Vaim on meile kuulutamas ja näitamas kõigi nende vaimsete märkide läbi.

Kim Clement prohveteeris  Eestile:

20.märtsil 2014.a:

Aga Jumal ütleb: „ Valgus saab paistma nende rahvaste keskelt, kus praegu on ebaselgus! Ukrainast saab paistma Valgus! Mina kaitsen seda rahvast ning Valgus saab paistma! Ja valgus saab paistma Eestist! Ja nende kohta öeldakse „Aga nad on probleemide tekitajad! ( troublemakers)!“ Ja Mina, Jumal, võtan selle tibatillukese,  lapse sarnase ( child-like), rahva, et tuua põlvedele Venemaa.“

29.märtsil 2014.a:

Eesti! Täis Valgust- väike, kes paneb vappuma (värisema) suure! Väike rahvas, kes võtab kivi, et tabada sellega Koljatit pähe! Ma prohveteerin Elu, Valgust, Võit, Päästet- Jumala Kuningriik tulgu esile! Jumala Kuningriik tulgu esile!

5.aprillil 2014.a:

Aga Eesti. Mida Sina teed? Seal on need, kes palvetavad ja deemonlikud väed on paanilises hirmus.

„Ma usun (Jana Naudi), et Eesti kristlastel on aeg näha neid võimsaid Jumala tõotusi, mis Ta meile on andnud oma sulaste ja prohvetite läbi. Ma mõtlen alates piibli tõlkimise faktist ( see on üks kõige tähtsamaid Jumala investeeringuid meie rahvale- eestikeelne Piibel), Jannseni kirjutatud Eesti hümniga, laulupeo traditsiooni kõige olulisema märgiga ajaloos ja eesti rahva tänapäevas ( eriti hümni kolmanda salmiga ) ,  Jumala Püha Vaimu inspireeringul Tõnis Mäele antud prohvetliku deklaratsioonist“Koit“ kuni Kim Clementi prohveteeringuteni välja. Ja vahepealsete aastate jooksul on Jumal saatnud Eestimaale väga palju oma sulaseid, kes ühel või teisel moel on kinnitanud kõike seda, mis Jumalal on plaanis selle väikese rahvaga.

Hingevaenlased, kuradil, on oma plaan selle maa ja rahvaga. Kui vaadata ümberringi tänasel päeval, siis pole seda üldse raske märgata. Aga kristlastena meid ei ole kutsutud rääkima hingevaenlase võimsusest ja  edukuse suurusest ega tema plaanide rõvedusest. See on olnud selge juba Eedeni aiast alates, mis on kuradi plaan. Tema olemus on hävitada, lõhkuda ja tappa. Kui vaenlane surub ja pingutab oma plaanide teostumise nimel, siis Kristlasi on kutsutud tõstma üles Vaimumõõk, see on Jumala Sõnad ja Tõotused meie maa ja rahva jaoks, Jumala Püha Vaimu väes ja võidmises, mis paneb taganema ja kokku kukkuma iga vaenlase plaani ja teo Jeesuse Kristuse nimel.

 Minu välja toodud faktid ning ajaloo sündmused ja eri aegadel vabastatud deklaraktsioonid ja prohveteeringud - Need kõik kokku on tõotused ja tunnustähed, mille varal meie saame võidelda head usuvõitlust oma maa ja rahva eest.  Seista eestpalves, et nendest vaimsete piiritähiste ning deklaratsioonide ja prohveteeringute alusel tuleks esile igavikuline Jumala Täiuslik Tahe Eesti rahva jaoks-  rahvas, kes on Jeesuse Kristuse vere lunastuse väes päästetud ja uuesti sündinud Jumala Kuningriiki Jeesuse Kristuse valitsuse alla. Rahvas, kes väga isiklikult ja lähedaselt tunneb Jumalat ning kes tuleb kokku, et ülistada Üht Tõelist Jumalat, Meie Isanda Jeesuse Kristuse Isa, Jeesuse Kristuse Armus ja Püha Vaimu väes!!!“

 Jana Naudi 11.07.2014.a