1 Kor. 2: 4-5
„Ja minu kõne ja minu
jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe
osutamises, et Teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes“
Minu üks sõber, kes on väga kindel
ja stabiilne vaimne kristlane, on viimase aastakümne jooksul lahkunud kolmest
kogudusest. Ta käis igas koguduses teatud aja ning siis lahkus.
Esimeses koguduses otsustas pastor,
et ta lõpetab külalisjutlustajate vastuvõtmise ning seetõttu muutus kogudus
väga kiiresti läbinisti kuivaks.
Teises koguduses algas mingil
ajahetkel Vaimu voolamine, aga siis pöördus kogudus „otsijale- meelepäraste-
filosoofiate“ poole ning keeltes palvetamine muutus millekski, mida sobib teha
vaid tagatoas.
Kolmandas koguduses oli alguses kõik
väga hästi, aga siis äkitselt hakkas juhtkonna fookus pöörduma ning asuti
agaralt modernsete „koguduse kasvu printsiipide“ kallale ning reklaamitööstuse
käest võeti üle erinevad „kasvu taktikad“, mis sügavalt kurvastasid Püha Vaimu,
ning seejärel muutus kõik. Õige pea hakkasid kogudusse hiilima kummalised
võidunud õpetused. Minu sõbral ei jäänud muud üle, kui lahkuda.
Igasugused uhked lavad, ere
rambivalgus, ägedad bändid ja tipptasemel videoekraanid muutuvad nende jaoks,
kes otsivad tõeliselt ja sügavuti Jumalaga kohtumist, lihtsalt üheks suureks müraks. Nad igatsevad
Vaimu ja tule järele.
Päästearmee juhi William Bootsi
naise Catherine elus oli üks periood, kus ta külastas väga paljusid kogudusi
selleks, et leida „põlevaid sõnu“.
Smith Wigglesworthil oli elus selline
periood, kus Vaim juhtis teda lahkuma surnud tegudest ning surnud kogudustest.
Ta jätkas koos Jumalaga liikumist läbi terve oma elu.
Ühes koguduses tuli oma pastori
juurde ühel päeval noorte juht, et arutada kõiki neid uusi programme noorte
inimeste jaoks, mida noorte juht oli välja mõelnud. Pastor, kes oli sügavalt
vaimne mees, kuulas kannatlikult. Kui noor mees oli lõpetanud oma jutu, ütles
pastor sellised sõnad: „ Mam (minu naine) ja mina oleme avastanud aastate
jooksul, et palve, Jumala Sõna ja liikumine Püha Vaimu andides on alati piisav
selleks, et töö saaks tehtud.“
Mõtle korraks nendele näidetele, mis
ma välja tõin. Täpselt samad asjad juhtuvad ka tänasel päeval. Kui kogudused ja
koguduse juhid ei järgi enam Jumala plaani, siis hakkavad inimesed lahkuma,
sest nad ei saa enam vaimselt toidetud ega täidetud. Tihtilugu nad ei oska
isegi sõnastada seda peamist põhjust, miks nad lahkuvad. Nad võivad öelda
Sulle, et see on muusika pärast, või jutluste pärast, või laste ja noorte programmide
pärast, aga peidetud vundamentaalne põhjus võib peituda hoopis selles, et nad
ei koge Jumalat enam selles koguduses.
Ma olen lugenud artikleid ja
uuringuid kogudusest lahkumiste kohta, kus tuuakse välja väga palju erinevaid
põhjusi, miks inimesed lahkuvad oma kogudustest, aga enamus neist on siiski
pealiskaudsed põhjused. Asjad tehakse nii keeruliseks ja komplekseks, et üha
enam koguduse pastoreid ja koguduse juhte jätkavad lihtsalt igasuguste
teooriate ja ideede arendamist, mida nad küll peaks tegema, et numbrid tõuseks.
Aga kas tegelikult on asi selles? Numbrites? Katoliiklastel on suured numbrid.
Moslemitel on suured numbrid. Mormoonidel on suured numbrid. Ma eelistan pigem
seda, et mul on 300 Jumala järgi väga näljast inimest, kui 3000 inimest, kes
nõuvad ja tahavad meelelahutust.
Mõtle kõigile nendele ärkamistele
läbi koguduse ajaloo. Mõtle nendele teenistustele, mida Jumal kasutas kui
pioneere nende ärkamiste alustamiseks. See oli Jumala Ligiolu ja Vägi nendel
koosolekutel ning nende sulaste peal, mis tõmbas inimesi ligi. Inimesed läbi
ajaloo on alati olnud näljased üleloomuliku järele. Ma tean, et kohalik kogudus
tegeleb ka inimeste loomulike elude ja vajadustega, ning seda ei ole võimalik
juhtida nagu ärkamist, aga inimesed vajavad hoolimata sellest pidevalt Püha
Vaimuga täitumist ning värskendamist.
Kui aga siis Jumala Ligiolu ja Vägi
on võimsalt kohal ja liikumas ning inimesed ikkagi lahkuvad, mis siis? Kas Sa
tõesti tahad oma kogudusse selliseid inimesi? Ja vastupidiselt, ma tean
paljusid vaimseid inimesi, kes lahkuvad kogudusest, sest Vaimu elavat vihma
pole. Nad ei lahku mingi solvumise või uhkuse tõttu. Nad ei lange tagasi ega
jäta Jumalat, aga nad jätavad maha kuivuse, surnud jumalateenistuse,
valgusetuse ja pealiskaudsuse. Jumala rahva südametes on üks võimas hüüd Vaimu jõgede
ja värske uue veini järgi.
Laul 63: 2-3
Jumal, Sina oled mu
Jumal,
Sind ma otsin vara!
Sinu järele januneb mu
hing,
Sind ihaldab mu ihu
Kuival ja põudsel
maal,
Kus pole vett!
Nõnda ma vaatasin Sind
pühamus,
Et näha Su väge ja Su
auhiilgust!
See on lihtsalt hämmastav, mida
kõige juhid suudavad ehitada ja teha ilma Jumalata, eriti mis puudutab
Ameerikat. Aga kas see tähendab, et nendel asjadel oleks Jumala heakskiidu
tempel, mida Sa ehitad ja teed? Jumalik vägi saab ainult seal ilmsiks, kus on
lõppenud iseenese jõu piisavus. Kui Sa muutud leigeks ning peatud olemast
näljane ja janune Vaimu järgi, siis saab Sinust pettumus Jumala jaoks. Mind
üldse ei huvita, kui suur ja uhke hoone Sul on või kui palju inimesi käib Sinu
koguduses.
Ma väga armastan kohalikku kogudust.
Ma väga armastan neid pastoreid, kes tõeliselt panevad oma elu maha inimeste
pärast, keda nad teenivad. Ma usun veendunult, et kohalik kogudus on maailma
lootus. Aga Jumal tahab liikuda. Tal on plaan. Tal on eesmärk. Aga kui Sina ei
joondu sellega, mis Temal on mõttes, siis Jumalal pole valikut ning Ta liigub
sinna, kus Ta leiab Oma inimesed ja Oma juhid, kes kirglikult janunevad Jumala
Ligiolu ja Väe järele.
Mul on pastorist sõber, kes juhib
pidevalt /jõudsalt kasvavat kogudust. Täiskasvanud, noored ja lapsed on selles
koguduses tulised. Tal on igal aastal külas mitmed külalisjutlustajad ning
vähemalt kaks ärkamist aasta jooksul. Selles koguduses on pidevalt selline Püha
Vaimu liikumine, teenimine ja ilmingud, mis on Kristuse Ihu üldise seisundi
mõttes väga haruldased. See pastor on armastuse ja palve mees ning ta on väga sõnakuulelik
Isandale. Tänapäeva standardite mõttes on ta ebatraditsiooniline, sest ta
keeldub kategooriliselt tegemast kompromissi, mis puudutab palvet, Jumala Sõna
ja Püha Vaimu liikumist ning ta keeldub täielikult igasugustest uusimatest „koguduse
kasvu programmidest“, mis hetkel on suured moeröögatused.
Selles koguduses on pidevalt
ärkamine, sest Jumala Vaimul on vabadus teha, mida iganes Tema tahab teha. See
kogudus toodab vaimseid inimesi, mitte „kella vaatajaid“ ega „aja teenijaid“.
Nelipühi koguduste koosolekuid
kutsuti kunagi Taeva väravate koosolekuteks kõigi nende Jumala Vaimu ja väe
ilmingute tõttu, mis teenistustel aset leidsid. Väga sagedased oli tunnistused
täielikult muudetud eludest. Need
kogudused olid tuntud keeltes rääkimise ja väe poolest. Üks põhjusi, miks me ei
näe paljudes kogudustes käesoleval hetkel Jumala Väge ega Auhiilgust, on see,
et me ei palveta keeltes piisavalt kaua, et Püha Vaim saaks täielikult meid üle
võtta ning sünnitada esile Jumala asju.
Oo, Jumala rahvas! Oo, Isanda
teenistused! Et me jõuaks ometi omaenese tarkuse, tugevuse ja piisavuse
kapitaalsesse lõppu!
2 Kor. 3: 5
„mitte
nii, et me oleksime iseenesest võimelised midagi mõtlema, nagu iseenesest, vaid
meie võime tuleb Jumalalt“
Apostel Paulus oli
väga hoolikas selles, et panna nende inimeste fookus, keda ta teenis, Jumala
väele, mitte inimeste tarkusele. Ta ei tahtnud tuua tähelepanu omaenese
veenmise sõnadele ega ahvatlevatele kõnedele. Paulus ei tahtnud seda, et
inimesed paneksid oma usalduse inimeste võimekusele, karismale ega isiksusele.
Pauluse teenistuses ei olnud mitte midagi loomulikku. Kartuse ja värinaga ta
tahtis olla kindel, et ta toob Kristuse ilmnemise igale poole, kuhu ta läks.
Liiga paljud kogudused
on kaotanud Jumala Auhiilguse ja Ligiolu just seetõttu, et pastorid ja
teenistuste juhid elavad liiga palju loomulikus sfääris. Aeg on tagasi astuda
Vaimu. Et me langeks näoli Jumala ette ja palvetaks ning lubaks Jumala Vaimul
täielikult saada oma tahtmist.
Tõlkinud ja kujundanud Jana Naudi 29.06.2015
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar