BILL JOHNSON „USK AVASTAB JA UURIB SEDA, MIDA ILMUTUS ON AVALDANUD“

https://www.facebook.com/BillJohnsonMinistries/videos/10153474514453387/?pnref=story

Usu kultuuri juures, kus inimesed hakkavad ootama, et Jumal siseneks võimatutele aladele, on imeline see, et me hakkame üksteise rääkima sellest, mida me usume ja mis meile kuulub. See on usutunnistuse ja deklaratsioonide kuulutamine.

Jeesus tegi seda. See on fantastiline. Enne, kui Ta astus oma teenistusse, Jeesus kuulutas välja, et Tema peal on Jumala Vaim ning siis Ta kuulutas, mida Ta hakkab tegema. Ja Jeesus kuulutas ka seda, mis Talle kuulus. Ta kuulutas nendest Jumala sfääridest, mis Talle kuulusid.

Ja Jeesus kutsub meid sedasama tegema suhtes Jumalaga. Aga sellega kaasneb üks väljakutse.

Ma olen aastate jooksul märganud, et nii paljud inimesed kirjeldavad seda, mis neile kuulub, aga nad jäävad oma mugavustsooni. Nad pole nõus sellega, et neil hakkab ebamugav. Aga vahel on vaja astuda üle selle ebamugavuse ukseläve, et tõesti astuda Jumala Kuningriigi sfääridesse.

Kui Jeesus kohtus Kaananea naisega, kes soovis, et ta tütar saaks vabaks, siis Jeesus vastas, et Ta ei saa anda laste leiba koertele. Oo mu Jumal, kogudused on läinud tülli palju väiksemate asjade peale, kui see solvav ütlus Jeesuse suust. Jeesus ütles sellele naisele, et ta on koer.

See ütlus aga valmistas väljakutse, mis naisel oli võimalik ületada. See naine ületas selle takistuse ning astus läbi selle solvangu ukseläve ning teiselpool ta leidis Jumala Kuningriigi. See naine leidis oma tütre jaoks tervenemise.

Seal on takistused nende läbimurrete ees, mida me igatseme. Ja see on ülioluline, et me mõistaks, et teisel pool seda takistust, et nii-öelda teisel pool seda kardinat, on läbimurre, mida me nii väga igatseme.

See kõik tähendab seda, et usk avastab ja uurib seda, mida ilmutus on avaldanud. Sellest ei piisa, et me suudame rääkida sellest, mis meile kuulub. Ei piisa sellest, et ma kuulutan, et ma olen õnnistatud ja veel rohkem õnnistatud. See on üks osa. See on OK, aga ometi peaks olema meie usk mõõdetav ja demonstreeritud. Tõeline usu tulemus ja tagajärg on mõõdetav.

Tõelise usu tulemust saab hinnata, analüüsida, mõõta ja määrata kindlaks seda, kus me usutasemelt oleme.  Me võime näha seda, kus me oleme tugevad.

Ma tahan Sind julgustada selle ütlusega: Usk avastab ja uurib seda, mida ilmutus on avaldanud! See tähendab, et usk viib Sind avastama uusi sfääre ja territooriume.

Ütleme näiteks, et Sa oled just pärinud kümneid tuhandeid hektareid maad ja Sa istud mäe tipus ja vaatad üle kõigi nende puude latvade, mis Sulle kuuluvad ja üle kõigi nende küngaste, mis Sulle kuuluvad ja üle selle jõe, mis Sulle kuulub. Ja see kõik on fantastiline.

Aga kas Sa oled seal olnud? Kas Sa oled käinud seal puude juures ja nende küngaste peal? Kas Sa oled käinud seal jõe juures? Kui ei ole, siis see pärandus pole teinud Sulle kübetki head.

Sellest ei piisa, et me käime ringi ja ainult kuulutame ja deklareerime seda, mis meile kuulub, kui me pole nõus sisse astuma. Meil on vaja oma süda üles õhutada uskuma nii, et me läheme avastama ja uurima neid asju, mille kohta me teame veendunult, et Jumal on need asjad meile andnud.

Ma tahan Sind julgustada, pane täiskäik sisse ja mine avastama neid kõrgusi ja sügavusi ja kogu seda eluhingust, mis Jumal on meile andnud.

Tõuse ja mine selle puu ja mäe juurde ja selle jõe juurde, mis Jumal on Sulle andnud. Usk viib Sind sinna, mida Jumal on ilmutanud ja avaldanud Sulle selle kohta, mis kuulub Sulle.

See on imeilus teekond. Ja lähme selles kõik koos edasi!

Tõlkinud ja kujundanud Jana Naudi 28.09.2015