Joey LeTourneau „Kui „Mahajäetus“ Prohveteerib Võitu“

 

"When 'Forsaken' Prophesies Victory"

"Üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Elii! Elii! Lemaa sabahtaani!“ see on „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks Sa mind oled maha jätnud?“ Matteuse 27:46

Ma usun, et paljud inimesed on hiljaaegu astunud Isandaga suurele tundmatule täielike muutuste alale, et liikuda ühest perioodist teise, Sa oled teinud väga julgeid sõnakuulelikkuse samme, mis on Sind asetanud „Aga Jumal“ kohta, kus ainult Tema saab asjad lõpetada ja esile tuua. Ja Ta teeb seda!

Aga ometi samal ajal, kui paljud on sõnakuulelikult astunud sellesse suure usu momenti, on nad äkitselt tundnud end mahajäetuna, kui nad on astunud sügava vee peale. Teekond tõotuse täitumiseni algas ususammudega „Jumal meiega“, aga nüüd oleme äkitselt leidnud end perioodist, kus me tunneme end mahajäetuna keset seda usku ja sõnakuulelikkust ning meie sees on sügav karje. Seda karjet on võimalik kuulda ainult meie hinges ning seda on väga raske isegi sõnades väljendada.

Aga Jumal ei ole lõpetanud.  Ja Sina ei ole lõpetanud. Kui Jeesus läks Oma „mahajäetud“ momendist läbi Ristil , siis Ta muutis jäädavalt igaveseks selle sõna definitsiooni. „Mahajäetud“ ei saa enam tähendada hüljatut ega üksildast, sest kui Jeesus läks sellest läbi, siis Ta muutis selle hoopis „Jumal meiega“ definitsiooniks.

Mitte Maha Jäetud, Vaid Jumal Meiega

Üks kõige viimaseid asju, millest Jeesus Ristil läbi läks, enne kui Ta andis ära Oma vaimu, oli see mahajäetuse tunne. Aga ometi oli seesama mahajäetuse moment Ristil ukseava täielikku võitu. Ma kujutan ette, et need „Isa poolt maha jäetuse“ momendid olid kõige kohutavamad ja valusamalt piinavad momendid, millest Jeesusel tuli läbi minna.  

Usaldada Isa läbi nende mahajäetuse hetkede on üks kõige suuremaid võite üldse, ja nagu Jeesuski, ei pääse meiegi sellest osast ülenduse ja edutamise teel, millest Jumal meid läbi viib. „Mahajäetud“ moment on üks kõige võimsamaid hetki inimkonna ajaloos, millest Jeesusel tuli läbi minna, ja mis tuli Tal ära võita. See, mida me teeme „mahajäetud“ hetkedel, otsustab ära selle, mida Jumal saab teha „koos“ meiega.

Jeesus nägi ette kõigi meie „mahajäetuse“ hetki , kui Ta võitis Ristil selle mahajäetuse tunde. Ja pea meeles seda, et on väga suur erinevus tunda ennast mahajäetuna või olla päriselt maha jäetud. Vaenlane kasutab „mahajäetuse hetke“ selleks, et püüda meid panna tundma isoleerituna ja üksikuna, aga Jeesus elas selle mahajäetuse momendi läbi selleks, et meie ei peaks iialgi olema enam üksi, ning minnes sellest „mahajäetuse momnedist“ läbi, me võime teada, et nii nagu Jeesuski, see hetk tegelikult paiskab meid tohutu võidu sisse koos Temaga.

Üks kõige raskemaid osasid sellest „mahajäetusest“ tuleb tavaliselt  selle perioodi lõpus, täpselt enne „läbimurret“, kui võidujooksus on juba see finishi lint kohe käe ulatuses, et astuda järgmisele tasemele oma kutsumises või siis selles, milleks Tema meid on siiani ette valmistanud. Me ei tohi jääda kinni sellesse mahajäetuse tundesse, vaid meil tuleb edasi liikuda sellesse Ülestõusmise Auhiilgusesse, mis meid on ees ootamas teisel pool ukseava.

 

See ei tähenda, et see mahajäetuse tunne ei oleks reaalne. Nii nagu ka Jeesuse „mahajäetuse hetk“ oli eelmäng sellele, mis meil tuleb Temas ära võita, nii  „ prohveteerib Tema võit meie üle“ ning tuletab meile meelde, et „Tema ei olnud eales üksi ja samuti ei ole meie eales üksi“. Sinu „mahajäetuse hetk“ koos Temaga on täpselt see hetk, mil Sa saad ära märgitud kui võitja Temas, kes ei ole andnud alla ega annagi alla, isegi kui meile „tundus“, et me annaks alla.

Võidukarikas on meid ootamas ees teisel pool ukseava. Esimesel päeval maitses Jeesus kibedat maha jäetuse valu, aga kolmandal päeval jõi ta vabalt „võidukarikast“ ning hakkas sedasama Taevase Isa headuse maitset valama ka kõigi meie üle, et me naudiksime seda täiesti vabalt.

Mahajäetus Pöördus Võiduks!

Kroonimine Isanda poolt:  

"andes neile ilu tuha asemele, rõõmuõli leinamise asemele, kiituserüü raskuse vaimu asemele, et neid kutsutaks õigsuse puudeks, Isanda istandusteks, et Tema saaks austatud. Ja nad ehitavad üles vanad varemed, taastavad endised laastatud kohad, ehitavad üles lõhutud linnad, paljude põlvkondade laastatud paigad“ Jesaja 61:3-4 (inglise keelest)

Sellel hetkel võidab meie usaldus Temasse meie tunded ja olukorrad, kui me otsusekindlalt astume  läbi sellest „mahajäetuse hetkest“, kui me põlvitume Tema ette ning Tema kroonib meid iluga tuha asemel, võiab meid rõõmuõliga leinamise asemel, annab ülistusrüü raskuse asemel, annab lootuse lootusetutele ja veel nii palju enamat.

Jumala jaoks on väga kerge taastada meie jaoks iga hetk. Aga see, mida Tema on tegemas selle protsessi vältel meie sees läbi meie „mahajäetuse“ hetkede, on see, et Ta muudab meid taastajateks, kes kannavad endaga kaasas sedasama võidmist, et jagada maailmale välja Tema võitusid.  

Nii et ära anna alla. Ära lase lahti. Sa ei ole üksi, sest Jumal on ümber defineerinud Sinu „mahajäetuse hetke“ „Jumal minuga“ hetkeks ning Ta on juba Sulle prohveteerinud võidust; Sul lihtsalt tuleb nüüd juua sellest karikast. Klammerdu Jumala headuse külge ning sisene uude Auhiilguse sfääri, nagu keegi, kes on läinud Jeesusega läbi ka sellest piinava „mahajäetuse tunnete“ raskest hetkest, ja kes võib nautida võidukarikast joomist teisel pool ukseava.  Sa saad maitsta midagi, mida Sa pole eales varem maitsnud!

Kujuta endale ette, et Isand riietab Sind (inglise keelest tuleb ka välja mõte: lööb rüütliks) Oma Ülestõusmisväe ja Auhiilgusega, kui Sa võtad vastu Tema sõnad, kui Tema deklaratsiooni Sinu elu üle, et Sinust saab taastaja, et need hetked muudavad Sind, et Sul oleks:  

Ilu tuha asemel….
Rõõmuõli leinamise asemel….
Ülistusrüü raskuse asemel….
Et Sa oleksid õigsuse puu, Isanda istandus,

et Tema saaks austatud!

Sa ehitad üles vanad varemed,
Sa tõstad üles endised laastatud kohad,
Sa parandad ja ehitad üles lõhutud linnad,

paljude põlvkondade laastatud paigad.

Sa oled Võitja ja Ületaja, ja seetõttu oled Sa Taastaja!

 

Tõlkinud Jana Naudi 24.06.2016