Minule tundub küll
nõnda, et Jumalal on palju parem ülevaade asjadest, lähtuvalt sellest paigast, kus Tema on istumas, kui
isikul, kes arvab, et ta teab siin maa peal kõigi asjade kohta kõike. Uskmatu
ja loomuliku mõistusega mees näeb ainult piiratult, tal on ainult ühe
dimensiooniline vaade, aga Jumal näeb meie südameid ning vastavalt sellele
mõistab Ta ka kohut.
Kui Jumal armastab
meid ning mõtleb meie kohta seda, et me suudame teha võimatuid asju, siis mis
tähtsus on sellel, mida keegi teine arvab? Jumal tunneb meie südameid, meie
minevikku ja ka meie tulevikku. Inimesed, kes eelistavad loomulikku mõistuse
sfääri ning omaenese tarkust, on seotud selle maailma vaimsusega.. Ilma usuta
on nad suutelised andma meile ainult omaenese arvamusi, aga kui see ei ühti
sellega, mida Jumal ütleb meie kohta, siis on see puhas vale.
Kui me tõesti tahame
olla Kristuse sarnased, siis peab meil üle kõige olema usku. Põhjus, miks
Jeesusel oli Jumalasse usku, ei seisnenud vaid selles, et Jumal oli Jeesuse
jaoks Jumal, vaid Ta oli Tema Issi- Tema Isiklik Armastav Issi- ja Jeesus oli
sellest väga sügavuti teadlik, et Taevane Isa Teda armastab ning et Ta võib
alati Oma Isa peale loota, et Ta õnnistab Teda ning seisab alati Tema selja
taga, et toetada Teda. Jeesus teadis seda, et kui Jumal kedagi õnnistas, siis
läbi Tema, Oma armastatud ja soositud Poja kaudu.
Jah, Jeesus kannatas
ja suri, aga see ei olnud Tema jaoks lõpp. Ta kannatas vaid üürikest aega ja Ta
oli võimeline seda tegema, sest Ta teadis Oma kannatuste eesmärki ning Ta
armastas Oma Isa, kes kandis Teda sellest kõigest läbi. Praegu Jeesus ei
kannata, vaid valitseb kõige üle ning pole olemas midagi, mida Isa Talle ei
annaks. Jeesuse häbi ja piinade päevad on läbi. Nüüd käib ja elab Jeesus väes!
Jeesus elab nüüd võitjana. Jumal on andnud meile Jeesuse võidu ja väe, et meie
oleksime rohkem kui võitjad- et me valitseksime ja juhiks asju siin elus koos
Temaga- et me kutsuksime asju esile, mida veel pole, otsekui olevateks! (Ro. 4: 17)
Ja siin tulemegi mängu
meie- Sina ja mina- meil on vaja ehitada oma usku üles järjepidevalt. Meil on
vaja usaldada Jumalat ning mitte kuulata saatana valesid „tarkusena“. Jumal on
reaalne ning Ta armastab meid rohkem kui keegi teine! Kui Jumal kedagi õnnistab,
siis miks mitte meid? Me oleme Taevase Isa
lapsed ja Ta armastab meid nii väga. Jumal kogu aeg ootab, et me küsiksime
Temalt midagi, usuksime Temasse ning seisaksime usus kellegi hinge pärast, et
Jumal saaks meid õnnistada!
Maailm ütleb: „Ära
küta oma lootust üles!“ Selline suhtumine haiseb ja Sa tead seda! Jumala jaoks
on LOOTUS ja USK üliolulised ning kui meie ei kasva lootuses, siis me ei saa
olla Jumalale meelepärased. Mina tahan küll väga olla Temale meelepärane ja ma
tean, et tegelikult tahad seda ka Sina. „Lootus, mis viibib, teeb südame
haigeks“ (Õp. 13: 12) Sellepärast ongi vaja meil üksteist julgustada ja
kinnitada usu ja LOOTUSE sõnade ja sõnumitega!!! Ma olen paljudel kordadel
kogenud, et kui hakatakse jagama „julgustuse sõnu“, kaotan mina julguse.
Loomulikult ei tahtnud inimesed minult julgust röövida, aga oma „julgustuses“
nad esitlesid mulle vaid oma usu taset Jumalasse ning sellesse, mida nemad
suudavad korda saata Kristuses. Aga mina usun, et „ma suudan KÕIKI asju
Kristuses! (Fi. 4: 13) See tähendab KÕIKI ASJU!!!
Tõlkinud Jana Naudi 09.10.2016
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar