Nähtav Jumala Auhiilgus laskus Siinai mäele ning siis selle
mõju hakkas toimima. Iisraeli rahvas, kuus miljonit inimest, kuulsid kuuldavat
Jumala häält, mis rääkis nendega otse kuningliku tule keskelt. Terve rahvas
värises ning vappus pühas kartuses. Selle tulemusel palusid Iisraeli rahva
juhid Moosest, et nad ei peaks rohkem otse kuulma Jumala sõnu. Mooses nõustus
ning pöördus ning tõusis mäe tippu ning sisenes otse põlevasse pühasse tulle,
kuhu ta jäi neljakümneks päevaks. (Vaata 2 Mo. 19: 17-20; 24: 18)
Hämmastav on see, et kui Moosese tagasitulek viibis, siis
Iisraeli rahvas hakkas mässama, nad tegid endale ebajumala, kuldse vasika,
Egiptuse ebajumalate sarnase. Nad tegid seda paigas, kus neil oli täiesti avatud
vaade Jumala Auhiilgusele. Iisraeli rahvas trotsis Jumala Auhiilgust oma
ennekuulmatu ebajumalakummardamisega (vaata 2 Mo. 32: 1-8)
Mitte miski ei vihasta Elavat Jumalat rohkem, kui inimeste
ebajumalakummardamine, nii et see jultunud tegu oli tegelikult piisav selleks,
et kogu Iiraeli rahvas hävitataks, nii patused, kui ka need, kes nägid seda
pattu, aga ei teinud mitte midagi selleks, et seda peatada. Vastuseks sellisele
tegevusele ütles Jumal Moosesele: „Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see
on kangekaelne rahvas! Jäta Mind nüüd üksi, et Mu viha saaks süttida põlema
nende vastu ja Ma saaksin nad hävitada! Aga Sind Ma teen suureks rahvaks!“
(Vaata 2Mo. 32: 9-10)
See on imeline kirjakoht. See ilmutab midagi sellest, kuidas
töötab jumaliku mõistuse sisemine dünaamika. Ma hetkel mõtlen eriti sellele
Isanda seisukohavõtule. „Jäta Mind üksi“. See vihjab sellele, et kui Jumal jääb
„üksi“- see tähendab, et pole eestpalvet, mis avaldaks survet Tema Armule- siis
jumalik viha saab täielikult väljendatud. Ja täpselt vastupidine on samuti
tõsi: viha on võimalik tagasi hoida, kui meie, eestpalvetajad, ei lõpeta ega
hoia tagasi oma palveid.
Niikaua, kuni Mooses ei lõpetanud oma palvetamist, niikaua
oli seal võimalik armu väljavalamine. Palved tegid selle võimalikuks.
Eeestpalvetaja eesmärk on jääda palvesse; see tähendab, et me „ei jäta Jumalat üksi“.
See ei vihja nüüd sellele, et meie oleksime Jumalast armulisemad või
andestavamad. See oleks väga vale nii mõelda. Tõde on see, et teatud kogus
jumalikku armu ja andestust- põhjendamatu kogus armu ja andestust- on Jumala
südames reserveeritud ning avaldub maa peal ainult läbi inimeste eestpalve.
Jumala pühadus nõuab seda, et patt saaks karistatud; aga Tema arm võidutseb
kohtumõistmise üle ning läbi palve tuleb see esile.
Me peaksime taga ajama ühtsuses„üks olemist“ Jumala armuga. Vastupidiselt
sellele on saatana eesmärk luua vastand meie ja Jumala suhtlemises, kus me ei
käitu enam kui tõelised eestpalvetajad, vaid hakkame süüdistajateks. Saatan otsib
igal moel võimalust teha meid kibedaks meie armastatute suhtes, meie
töökaaslaste, naabrite ja meie enda rahva suhtes, nii, et meie igatsuseks ei
ole enam lunastavad vastused, vaid süüdistamine ja kohtumõistmine.
Peetrus räägib abielumeestele, et nad ei muutuks oma naiste
suhtes kibestunuks, et nende „palved poleks takistatud“ ( 1Pe. 3: 7) Tõmba joon
alla sellele Tõele: Kibestumus takistab eestpalvetamist. Aga Jumal igatseb
seda, et me roniks otse Tema mõtteprotsesside keskele, et arm saaks laiali
jagatud maa peal. Armule orienteeritud eestpalvetajad tõmbavad
ligi/veetlevad/kaasavad Jumala KOGU tähelepanu.
Isand kuulutas: „Jäta Mind üksi!“, aga Mooses keeldus. Selle
asemel hakkas Mooses tuletama Jumalale meelde Tema tõotusi ja lubadusi Iisraeli
rahvale ning meenutas Jumalale ka Tema suhteid Iisraeli esivanematega:
Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga ( 2Mo. 32: 11-13). Nii paljud eestpalvetajad
tõlgendavad valesti Jumala eemaletõukamist ning vahearuandeid. Ekslikult
arvavad nad, et Jumal on armu mõõt ammendunud. See pole nii. Tegelikult on Tema
arm uus igal hommikul. Mooses vastas Jumalale Jumala armastusest lähtuvalt. Ta
tuletas Isandale meelde Jumala eesmärke, kordas Talle Tema tõotusi, ning Mooses
ei lõpetanud Iisraeli rahva eest palvetamist.
Moosesest sai küps eestpalvetaja. Ta jäi Jumala lähedusse
ning ta domineeris palves. Isegi, kui Jumal oli öelnud, et Ta alustab otsast
peale ja teeb Moosesest suure rahva, ignoreeris Mooses sellist väljavaadet.
Mooses teadis, et kõikide inimeste elus on patu ja läbikukkumise aegu. Mooses
oli tulnud liiga kaugele selleks, et alata otsast peale. Kogu teekond oli ette
võetud lepingu tõttu, mis Jumal oli teinud Iisraeli esivanematega.
Pea seda alati meeles, et Sinu ülesanne palvetada tähendab
seda, et tuua ebatäiuslike inimeste eludes Jumala tõotused täieliku
täitumiseni. Eestpalvetaja roll on palvetada teekonna algusest alates, läbi
kogu patu ja tagasilöökide oru, ning jätkata palvetamist seni, kuni Jumala
tõotused on kätte saadud.
Sa võid olla kas koguduse pastor või eestpalvetaja või
lapsevanem. Hoolimata sellest, kelle eest Sa palvetad, on Sul vaja sellist
suhtumist: „Isand, ma ei jäta Sind üksi, mis puudutab minu armastatuid.“
Kui ma palvetan, siis on minu täielik fookus Jumala armu ja
helduse peal, et need saaks välja valatud. Ma olen nõus Jumalaga selles, et
Tema viha on õigustatud, mis puudutab inimeste pattu ning ma palvetan alati, et
Jumala Vaim tooks patu tunnetuse. Aga ometi on minu peamine fookus armul ja
vajalikel muutustel, mis peavad esile tulema. Sest ma tean, et arm võidutseb
kohtumõistmise üle.
Tulemus.
Moosese
eestpalve tulemused on täiesti vapustavad:
"Ja Jehoova kahetses kurja, mida Ta oli ähvardanud teha
oma rahvale“ (2 Mo. 32:14).
Et see oleks ilmutus,
mida me kõik sügavuti ära tunneme! Moosese palve muutis Jumala meelt!
Väga palju sellest, kuidas Jumal suhtub ühe rahva tulevikku,
baseerub sellele, kuidas inimesed palvetavad selle ühiskonna keskel. Jumala
Vaim on teinud mulle ühe Tõe väga selgeks: ühiskonna tulevik ei kuulu
patustele, see kuulub neile, kes palvetavad. Sellepärast ka Jeesus ütles Oma
jüngritele, et seal, kus kaks või kolm on ühel meelel koos, „mida iganes nad
paluvad“ (Matteuse 18: 19), seda nad saavad Taevaselt Isalt. Kaks või kolm
Jumala sulast, kes keelduvad hülgamast palve ustavust, võivad vabastada „oma
maailma keskel“ tohutu koguse võitmatut Jumala armu.
Moosese ja Iisraeli rahva puhul oli tulemus sügavalt
tähendusrikas. „Jumal muutis Oma meelt kurja suhtes, mida Ta ütles, et Ta teeb
Oma inimestele“ (2 Mo. 32. 14)
Mõtiskle selle üle: Palve muudab Jumala meelt ja suhtumist.
PALVE:
„Isand, ma tänan Sind,
et Sa oled alati avatud meie hüüdmise suhtes. Aita mind olla järjepidev, et ma
ei annaks Sulle puhkust, kuni Sa oled täitnud kõik Oma kõrgeimad eesmärgid minu
perekonna, koguduse ja rahva osas. Ma tänan Sind, et ükski hääl pole Sinu jaoks
liiga nõrk, et Sa seda ei kuuleks. Jumal, ma seisan müüripraos kõigi nende
pärast, keda ma armastan. Ilmuta neile Oma armu! Jeesuse Kristuse nimel.“
Tõlkinud ja kujundanud Jana Naudi 04.02.2017
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar