laupäev, 24. juuni 2017

Katkendeid John Kingsley Alley raamatust "The Spirit of Sonship. An Apostolic Grace"

 
 

 
"Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.”
See on tavaline, et Eelija vaimu võrdsustatakse väe, imede ja tunnustähtedega.
(---) Kuid see teine "Eelija", Ristija Johannes, ei teinud ühtki imet, ja see oligi Jumala nõue ja plaan, et ta ei tee oma teenistuses ühtki imetegu. Seega, kuna ingel ütles, et Johannes käib Eelija vaimus ja väes, mida ta tegigi, siis ei saa see väljend tähendada väge teha imesid ja tunnustähti.
 
Nii Malakia 3:23 kui Luuka 1:17 mõlemad räägivad, milleks see Eelija vaim ja vägi antakse. See on arm kutsuda inimeste südames esile suur muutus, ja eriti just suhete osas. Täpsemalt on see arm pöörata isade südamed laste poole ja laste südamed isade poole. Enne kõike muud tähendab see meeleparandust inimsuhetes ja südame hoiakutes, tuues suuri muudatusi, mis toovad usklike sekka tagasi õiged väärtushinnangud, nagu see Jumala kojas peab olema. Eriti päevakohane on see praegusel ajal. Viimase 100 aasta jooksul taastatud vaimuannid ja kaasaegne tehnoloogia, mis on muutnud koguduse väga "esinemiskeskseks". Meie ajal on väga lihtne näida andeka, võitud ja edukana ning mitte hoolida inimestest ega hoida ühtki olulist aruandlussuhet. Kuid Eelija vaim, mis hingab apostlite ja prohvetite peal, on antud selleks, et pöörata inimeste südamed väliselt vormilt ja esinemiselt tagasi armastuse ja suhete juurde, mis on evangeeliumi tõeline vägi.
(---) Et maailm usuks, et Isa saatis Poja maailma päästjaks, peavad kõik usklikud, sealhulgas ka meie sinuga, saama samamoodi üheks nagu Isa ja Poeg on üks.
 
 See „üks olemine“ on ainus, mis annab kogudusele  dünaamilise väe, mis meil siin maailmas peab olema. Paulus kuulutas, et evangeelium "...on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub" (Ro. 1:16). Kuid see evangeeliumi tõde ilmutatakse uskmatutele Jumala armastuse kaudu, mida nad meis näevad. Kui nad näevad meie omavahelisi suhteid, lähevad nende silmad lahti ja nad näevad Tema au ja usuvad Tema väge. Jeesus ütles: "Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” (Jh 13:35).
 Kristuse teenistuses olles tuleb meil kõndida koos kui isad ja pojad, vennad ja õed, emad ja tütred - kuid mitte ainult väliselt või lihtsalt sellist sõnavara kasutades, sest see ei toimi üldse. Mulle meenuvad Carlos Ortizi ammused sõnad: "Me nimetame üksteist vennaks, sest me ei ole seda." Need pole nimetused ega tiitlid ega õige sõnavara, mis Kristuse tööd edasi viivad. Me peame käima südame tasandil suhetes, nii nagu Jumal ise toimib. Evangeeliumi väe osas on need suhted ülimalt tähtsad.
 (---) Kuidas saab maailm seda näha, kui kõik, mis me neile näitame, on meie institutsioonid?
Me ei saa neile näidata meie hooneid ja denominatsioone ja loota, et nad tunnevad ära Jumala. Need ei näita suhteid ega saa ilmutada Jumala au ega väge. On ainult üks asi, mis ilmutab neile Jumala loomust ning seega ka Tema au - see on see, kui nad näevad, millised on Jumala poegade omavahelised suhted.
 (---) See ongi praegu meie aja koguduse suur ärkamine. Mitte ärkamine selle klassikalises, evangeelsete krusaadide tähenduses, vaid hoopis suuremas mõõtmes vaimne ärkamine, mis levib rohujuure tasandil majast majja, südamest südamesse, kuust kuusse, aastast aastasse, üle kogu planeedi ja rahvaste, kuni kristlus on täielikult ja lõplikult teiseks saanud. See on tohutuis mõõtmeis vaimne ärkamine, mis on juba alanud ja kestab, kuni koguduse kohta saab viimaks öelda, et ta on saanud tõeliselt küpseks apostellikuks rahvaks. Ja seesama rahvas on siis need, kes evangeeliumi tõhusalt rahvastele viivad.
 Kogudus oli oma alguspäevil apostellik rahvas - usklikud elasid apostellikku elu apostelliku juhatuse all. Jeesuse Kristuse Ihu näeb taas sama elu. Kogudus saab jälle apostellikuks rahvaks.
Kogudus on mõeldud alati olema inimsuhete struktuur, mitte institutsionaalne struktuur. Kogudus on tihti langenud tagasi formaalse ja hierarhilise toimimise juurde. Vana Leping (Judaism/Seadused) oli alati struktuurne, aga Uue Lepingu (Kristlus/Arm) keskmeks on inimsuhted ja süda. Olla apostellik on oma tähenduselt kaugel sellest, et tegutsetakse iseseisvalt ja üksi. Apostellik töö on inimsuhetele põhinev südamest tulenev töö, mis jõuab palju kaugemale kui institutsioonid.
 
Tõlkinud Riina Aasa
Toimetanud ja kujundanud Jana Naudi
24.06.2017
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar