Kui Jumal Sind ülendab, siis see võib põhjustada isikliku
kaose. See on tegelikult õnnistus, mitte needus. Pea meeles seda, et kui Jumal
on koos Sinuga, siis Sa ei kuku läbi. Jumal annab Sulle armu, et asjad saaksid
ümber tasakaalustatud ja ümber korraldatud. Klammerdu kõvasti Jumala külge ning
pressi edasi iga hinna eest. Ära pöördu tagasi mugava ja teadaoleva juurde.
Sest Pilv on edasi liikunud. Arm on nüüd leitav uuest kohast ning mitte vanast.
Denny Cline „Õppides
Vilja Kandma“
Selleks on vaja aega, et kanda vilja. Kui vili või lõikus on
valmis ning kokku korjatud, siis see võib äkitselt tunduda keeristormina. Aga
kõike seda, mis on eelnenud sellele, ei tohi ignoreerida. Väga hea konverents
või koosolek võib meid tohutult inspireerida ning anda tugeva tõuke
edasiliikumiseks kõigesse sellesse, mis meil tuleks külvata ning istutada oma
eludes. Aga mitte miski ei suuda asendada neid kahte asja. ESIMESEKS OLULISEKS
ASJAKS on ülistus, palve ja intiimsus Jumalaga salajases paigas. Ja see peaks
olema midagi palju rohkemat kui sõnad huulil: „Ma suhtlen Jumalaga kogu päeva
jooksul“. Päriselt? Kui Sa teed mitut asja korraga, siis see on jagatud
tähelepanu ning Sa ei saa arvata, et selline suhtlemine on tõeline intiimsus.
Tõeliselt uskumatu vili hakkab esile tulema, kui me pika aja
jooksul väga teadlikult ning kindlaks määratud aegadel kohtume Jumalaga,
ülistame ja palvetame ning otsime Tema palet, ning samuti palvetame nende
asjade pärast, mis Tema meie südametesse paneb. Ja alati on meie eludes aegu,
mida ma nimetan „palvetan ja viivitan“. Ja siis, äkitselt, ilmub Jumal kohale
rohkemaga, kui meie oleme osanud palvetada või ette kujutada, aga see kõik on
tegelikult otsene tulemus ajaperioodidele, kus me oleme palvetanud, otsinud ja
koputanud.
TEINE OLULINE ASI on jääda määratud teekonnale kohta ja kokku
inimestega, kelle juurde Jumal on meid saatnud. Teatud aegadel võib see olla
kõige raskem, eriti siis, kui me ei näe oma palvete ja sõnakuulelikkuse
vilja asjades, milleks Jumal on meid
määranud. Ja veelgi hullem on see, kui me teeme selle vea, et me hakkame kohut
mõistma oma Jumalale töövilja üle lihtsalt selle alusel, kui me vaatame
sellele, mida teised inimesed räägivad, teevad või ei tee. Me oleme viinapuu
oksad ning Viinapuu Aednik on Ainus, kes vastutab selle eest, mida me lõpuks esile
toome ning millist vilja kanname. See on täiesti seaduslik ja õiguspärane, kui
meil tuleb liikuda edasi ühes paigast või kogukonnast sinna, kuhu Jumal meile
ütleb liikuda, kas see siis on meie päranduse paik või uus paik, kus me hakkame
tohutult vilja kandma. Kõige keerukam selle juures on ajastus, ja kujundlikult
rääkides „millal tuleb vana puu maha võtta?“
Ma olen ühel korral teinud seda viga, et ma ostsin ühe
viljapuu aianduse poest ning mitte otse aiandusest. Peale viit aastat ei
kandnud see puu mitte ühtegi õuna, ning siis ma ütlesin Jumalale, et ma annan
endale ja sellele õunapuule veel ühe aasta või ma võtan selle puu maha. Ja
järgmisel aastal kandis see puu õisi, aga mitte ühtegi õuna. Ja ma võtsin selle
puu maha. See polnud üldse lihtne otsus.
See on tõeliselt oluline teada, mis ajaperioodil me Jumalaga
oleme, ja see ei puuduta ainult isiklikult meie elusid, vaid meil tuleb tunda
ka ajaperioode, kus Kristuse Ihu parasjagu on. Ja ainus viis, kuidas Sa saad
kindlaks teha, kas Sa külvad ja istutad oma eluga õigel ajal ja õiges kohas, on
see, kui Sa teed seda esmalt. Sukeldu teadlikult palvetamisse, otsimisse,
koputamisse ning Jumalale lähemale pressimisse. Teiste inimeste kuulamine ning
asjade üle kohtumõistmine teiste inimeste tegude alusel võib Sind rappa
juhatada. Sellised olukorrad võivad olla vaid emotsionaalsed reaktsioonid
ajutistele situatsioonidele. Kui me palume Jumalalt tarkust, siis Jumal on
meile lubanud, et Ta annab meile tarkust ilma ühegi etteheite ja halvakspanuta.
Tõlkinud ja kujundanud Jana Naudi 20.10.2017
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar