Mõned
nädalad tagasi pani Taevaisa mulle südamele minna Malakia kirja ning lugeda
uuesti kümnise maksmise kirjakohti. Ma enda teada ju teadsin neid
kirjakohti päris hästi, kuid Jumal hakkas mulle ilmutama midagi, mida ma varem
näinud ei olnud.
"Tooge kogu kümnis (kogu kümnendik oma sissetulekust) varaaita, et
Minu majas oleks toitu ja proovige Mind ometi sellega, ütleb vägede Isand, kas
Ma mitte ei ava teile taevaluugid ning kalla teile õnnistust nõnda, et teil
pole piisavalt ruumi selle vastu võtmiseks" (Malakia
3:10).
Taevaisa
tõstis mu jaoks eriliselt esile selle osa kirjakohast: "...et Minu majas oleks toitu!"
Meile on
enamjaolt õpetatud, et meil tuleb tuua kümnise sinna kogudusse, kus me käime,
kuid kas see on see, mida see kirjakoht tegelikult ütleb?
Jumal pani mulle eriliselt südamele selle, et rahaasjades tuleb välja see,
kes käib Vaimu juhtimise järgi ning see, kes käib inimliku õpetuse järgi, ise
piiblist uurimata, kas see, mida talle pühapäeval kantslist kuulutatakse on
üldse tõde!
Jumal ütleb
siin väga selgelt, et meil tuleb tuua kümnendik oma bruto tulust Tema
varaaita, et Tema majas oleks toitu. Kümnis ei kuulu
kogudusele ning otsustamine, kuhu oma kümnise anda ei kuulu ei sulle ega
mulle. See kuulub Jumalale! Meil tuleb minna Jumala ette iga kord
oma kümnisega ning paluda, et Tema näitab, kuhu selle maksta. Võimalik,
et Ta laseb Sul kümnise oma kogudusse maksta ... kuid võibolla mitte.
Otsus on Tema oma.
Miks virelevad niivõrd paljud ustavad kümnise maksjad puuduse käes?
Sest nad
maksavad kümnist oma mõistuse ning mitte Vaimu juhtimise järgi. Uue Testamendi kogudus peaks elama Vaimu
juhtimise ning mitte mõistuse järgi.
Paljud viivad oma kümnise kogudusse, kust nad tegelikult vaimulikku
toitu ei saa. Paljud viivad oma kümnise
kogudusse, kus uksed Püha Vaimu liikumisele on täiel määral või suures osas
suletud.
Mõtle
hetkeks sellele! Kas sa tõesti arvad, et
see on Jumala majapidamisse kümnise toomine?
Ei ole ju! See on surnud
kogudusse raha külvamine. Kus Jumala Vaim
ei liigu, seal puudub vabadus ning seal valitseb orjus! Siis on ju ka suhteliselt loogiline, et kui
külvame surnule, siis lõikame surma. Me
ei saa lõigata elu kui külvame surnule!
5 Moosese
raamatu 26:14-15 ütleb: „Ma ei ole söönud oma kümnisest leinaajal [muutes kümnise
ebapuhtaks], ma ei ole käsitlenud kümnist olles ebapuhas, ma ei ole andnud oma
kümnisest surnule. Ma olen kuulanud Isanda oma Jumala häält; ma olen teinud
kõik vastavalt sellele, mida Sina oled mind käskinud.“
Kas me saame
samuti minna Isanda ette ning öelda Talle: Ma
ei ole söönud oma kümnisest, ma ei ole teinud ise otsuseid, kuhu oma kümnise
maksta, ma ei ole andnud oma kümnisest surnule – kogudusele, kus valitseb
traditsioon, kuhu Püha Vaimu ning Tema juhtimist ei oodata, kus pühapäevased
teenistused on inimeste poolt paika pandud ning Pühale Vaimule ruumi ei
anta. Ma olen kuulanud Isanda oma Jumala
häält kümnist makstes ning olen teinud kõik vastavalt sellele, mida Sina oled
mind käskinud.
Need on
sõnad, mida tuleks kümnist makstes Jumalale öelda. Kas sina saaksid öelda need sõnad
Jumalale? Seesama peatükk juhendab meid
täpselt, kuidas Jumal ootab, et maksame kümnist:
1 „Kui sa oled tulnud
maale, mille Isand sinu Jumal sulle pärandiks annab ning vallutad selle ja elad
selles,
2 Sa võtad esimese osa
kõigest oma saagist, mille sa saad sellelt maalt, mille Isand sinu Jumal sulle
annab ning asetad selle korvi ja lähed paika [pühapaika], mille Isand sinu
Jumal on valinud eluasemeks Oma Nimele [ja Oma Kohalolule].
3 Ja sa lähed preestri
juurde, kes neil päevil on ametis ja sa ütled talle: „Ma annan täna tänu
Isandale sinu Jumalale, et ma olen tulnud sellele maale, mille Isand tõotas
meie isadele meie jaoks anda.“
4 Ja preester võtab
korvi sinu käest ning asetab selle Isanda sinu Jumala altari ette.“
Uue Testamendi koguduse ülempreester on Jeesus!
Meid
juhendatakse võtma oma kümnise ning minema pühapaika, kus on Jumala
kohalolu. Meid juhendatakse minema
preestri juurde, kes on neil päevil ametis.
Me oleme Uue Testamendi kogudus ning ülempreestri ametis on Jeesus
Kristus (Heebrealastele 3:1). Seega
tuleb meil võtta oma kümnise ning minna sellega Jumala kohalolusse, oma
ülempreestri Jeesuse ette ning asetada oma kümnise Tema ette.
Edasi
kõneleb see kirjakoht sellest, kuidas me ülistame Jumalat ning täname Teda
kõige hea eest, millega Ta meid õnnistanud on.
Me
maksame kümnist ülistuse ja kiituse saatel sinna, kuhu Jumala Vaim näitab meil
kümnise maksta. See on
tõeline kümnise maksmise kord Jumala ees.
Ehk on sul
nüüd küsimus, et mis saab kogudustest kui kõik hakkavad maksma oma kümnist
sinna, kuhu Jumala Vaim ilmutab maksta ... ehk ei tule kogudused enam ots
otsagagi kokku? Ma usun, et nii mõnelgi
puhul see ongi Jumala plaan. Kogudused,
kes on hoidnud oma uksed suletuna Püha Vaimu liikumise ees, surnud kogudused
peavad oma programmid ümber mõtlema ning otsustama, kas uksed üldse sulgeda või
siis avama oma uksed pärani Pühale Vaimule ning paluma Temal siseneda.
Püha Vaim on
nii kaua ja kannatlikult niivõrd paljude koguduste ustele koputanud, kuid Teda
pole sisse palutud. See, aga on lubanud
hingevaenlasel tulla ning varastada, hävitada ja tappa. Need kogudused on surnud. Jumala kohalolu ja Tema õnnistus puudub
sealt. Kristlased liiguvad hinge
tasandil ega oska vaimus elada. Jumal
ootab kannatlikult, et Teda siiski palutakse sisse ning Temal lubatakse kogudus
ning selle plaanid ja töö ümber korraldada.
Tema igatsus on Oma rahvast õnnistustega üle valada. Ta ootab meie järgi, et seda teha, sest Ta
mitte iialgi ei õnnista sõnakuulmatust.
Ma usun, et
nii mõnigi meist on konkreetselt kutsutud surnud kogudusse, et oma isikliku
osaduse kaudu Loojaga sellesse kohta Tema valgust, armastust ja headust külvata
... kuid hoopis teine küsimus on kümnise maksmine. Jumal üldiselt juhib meid kümnise maksma
sinna, kust me saame vaimulikku toitu, kindlasti kohta, kus valitseb Jumala
valgus ning Jumala Vaim ... kuid ka siin ei või me teha oma otsust. Meil tuleb alati paluda Jumala juhtimist,
kuhu ja kellele kümnise maksta, et see tõeliselt toetaks Jumala majapidamist ja
mitte inimeste oma.
Jumala poolt määratud partnerlus
Veel üks
oluline asi, mille Jumal mu südamele pani, mis puutub nii kümnise maksmist kui
andmist – nii raha kui ka oma aja andmist teenimistöösse – see, kuhu me külvame
ja anname, selle teenistuse/inimese/kogudusega me oleme partnerluses. Partnerlus tähendab seda, et me oleme
osanikud kõigest sellest, mida see teenistus/inimene/kogudus teeb. See kirjutatakse Taevas ka meie arvele. Ka selle teenistuse üle olev võidmine või selle
puudumine tuleb meie elu peale. Õige
partnerlus on Jumala silmis väga oluline teema.
Mu isiklik tunnistus
Jumal alati
näitab mulle, kelle teenistusse oma kümnise ja kuhu oma külvi anda. Ma mäletan kõige esimest korda, aastaid
tagasi, kui ma hüüdsin Isa poole, et mis toimub, et mul on puudus ja ma ju
maksan jätkuvalt ja korrapäraselt kümnist!
Ma ei mõistnud. Pinge oli nii
suur.
Isa näitas
mulle siis, et ma maksan kümnise surnud kohta.
Olin juba pikemat aega tundnud oma südames ühele konkreetsele
teenistusele hoopis oma kümnise maksta, kuid see mõte tundus mulle nii
võõras. Mulle oli ju õpetatud, et
kümnise tuleb viia sinna kogudusse, kus ma käin. Ma ei saanud küll mingit vaimulikku toitu
sellest kogudusest. Sain kogu toidu just
sealt teenistusest, kuhu tundsin raha anda.
Kui tegin
Jumala ees otsuse, et ma maksan oma kümnise sinna, kuhu Tema näitab, siis
selsamal hetkel tuli mulle rahaline õnnistus, mis oli ikka päris suur! Mu rahad olid kinni seni, kuni maksin oma
kümnise surnud kohta. Ma ei austanud
Jumalat mitte ühestki otsast oma sõnakuulmatusega ... vaatamata sellele, et ma
ei teinud seda ju meelega, vaid täielikult teadmatusest!
Sööme kõhud täis parimas restos, kuid raha maksame McDonaldsisse?
Pastor Casey
Treat tõi välja selle mõtte ning see täielikult kõnetas mind. Me vaimselt tõesti toimime nõnda – me sööme
kõhud täis parimat vaimulikku toitu ühe teenistuse juures, kuid siis läheme ja
maksame oma kümnise ja külvi sinna, kus meid nälga jäetakse. Kas me teeksime seda restoranis või
kaupluses? Mitte iialgi! Kuid vaimselt teeme seda jätkuvalt. Kas pole siis ime, et me õnnistused
„salapäraselt“ kuhugile kaovad?
Kui me aga
kuulame Jumala Vaimu ning ka kuuletume Temale, usaldades Elavat Jumalat, on
Tema valmis meid õnnistustega üle valama.
Me ei maksa kümnist sellepärast, et Jumalal on puudus käes! Oo ei!
„Kõik
hõbe on Minu ja kuld on Minu, ütleb vägede Isand“ (Haggai 1:8). Kümnise
maksmine või maksmata jätmine ilmutab lihtsalt seda, milline on Jumala
positsioon meie südames.
Küllus ei ole ainus tõotus Jumala Vaimu poolt juhitud kümnise maksjale,
kes teeb seda tänuliku südamega ja ülistades.
Järgmine lubadus on ehk veelgi olulisem, sest ilma selleta voolab ka
sissetulev raha nagu vesi näppude vahelt välja.
Taevaisa ütleb kümnise maksjatele: „Ja
Mina sõitlen sinu pärast hävitajat [putukaid ja katkusid] ja ta ei hävita sinu
põlluvilja, samuti ei heida sinu viinapuu oma vilja maha enneaegselt, ütleb
vägede Isand“ (s.11).
Johannese 4:24 ütleb: „Jumal on Vaim (vaimne Olend) ja need, kes Teda
ülistavad, peavad ülistama Teda vaimus ja tões (reaalsuses).“
Ülistagem Jumalat siis vaimus ja tões ka oma
kümnisega.
Õnnistussoovidega,
Eve Juurik
SAADET EVEGA TV7-ST ON VÕIMALIK VAADATA SIIT:
Sõnum: Eve Juurik
Kujundanud: Jana Naudi
01.12.2017
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar