3 Sammu
Usalduse ja Ühenduse Taastamise Suunas
Hirm ja armastus on vaenlased. Mitte kusagil
mujal pole see selgemalt näha, kuidas reetmine lõhub ära ühenduse inimeste
vahel, kui olukorras, kui kaks haiget
saanud inimest üritavad otsustada, kas püüda veel taastada usaldust oma suhtes
või siis enam mitte.
Klassikaline hirmul põhinev reaktsioon, mida
enamus meist kasutab, kui meil on väga valus, on see, et me tahame karistada
seda inimest, kes on meile haiget teinud. See annab meile võltsi võimutunde, et
me suudame panna teise inimese tundma sama sügavat valu, mida meie tunneme.
Aga selline reaktsioon ainult kasvatab hirmu, valu ning ühenduse lõhutust.
Selline asjadele reageerimine tuleb eemaldada meie valikute nimekirjast, kui me
tõesti tahame taastada oma ühendust ja suhet.
Kui me oleme siis eemaldanud karistamise oma
valikute nimekirjast, siis jääb ikkagi küsimus, kuidas tuleks edasi liikuda ja
mida teha? Esmalt tuleb meil kindlaks teha see, et suhte mõlemal osapoolel on sama eesmärk, et taastada suhe ning nad
mõlemad on valmis tegema väga väljakutsete rohket taastamise tööd, et
uuesti üles ehitada ühendus ning
taastada usaldus. Kui reetmisega/solvamisega tegelenud osapool pole valmis
meelt parandama ning haavatud/reedetud/solvatud osapool ei ole valmis
andestama, siis nad pole võimelised koos edasi liikuma üksteise suunas.
Kui mõlemal inimesel on sama eesmärk, siis on
mõlemal neist vaja teha mõned väga tähtsad ja kindlameelsed otsused, et
alustada taastusprotsessi.Sellist laadi protsess ei ole kerge ja ma mitte
kunagi ei väida seda, et need on kiired kolm sammu ja asi tehtud. Aga ometi
tean ma seda, et iga abielu, sõprus või partnerlus, mis on saanud edukalt
taastatud peale väga suurt reetmist, on tulnud selle tagajärjel, et inimesed on
otsustanud teha rasket tööd, et
säilitada oma armastus, kui nad on olnud silmitsi hirmuga, astudes neid järgmist
kolme sammu.
1. “Ma valin sind.”
Kõige võimsam otsus, mida keegi saab üldse
teha reetmise puhul, on jääda truuks lepingule, mis on koos tehtud. Eriti siis,
kui tegemist on truudusetusega, kui ühel osapoolel on täielikult seaduslik alus
lahutuseks, ja otsus jääda lepingusse nõuab ja demonstreerib tohutut armastuse
ja andestuse väge. Öelda: “Ma valin Sind.”ei ole üksnes esimene samm ühenduse
taastamise teel, vaid see on väga tähtis otsus, mida kahel inimesel on vaja
jätkuvalt teha igal päeval taastusprotsessi vältel.
2. “MA NÄITAN SULLE OMA
MURTUD SÜDANT.”
Emotsioon, mida me näitame siis, kui me
oleme haiget saanud, on tavaliselt viha. Isegi siis, kui viha on väga ehtne ja
tugev emotsioon, mis on valuga tihedalt seotud, varjab see tavaliselt teist
emotsiooni, mida on vaja näidata ja väljendada. See on kurbus. Meie enamiku
jaoks on see intuitsiooniga vastuolus, et sel hetkel, kui meie süda on valu
täis, me näitaksime teistele oma haavatavust, aga ühenduse taastamise protsessi
jaoks on see hädavajalik põhikomponent. Mõte sellest, et me näitaksime oma
murtud südant inimesele, kes selle murdis, tundub algul vaid võimalusena saada
veel rohkem haiget, aga tegelikult avab see teise inimese jaoks ukse tõelise meeleparanduse juurde, kui nad
näevad, kuidas nende valikud ja otsused on mõjutanud inimest, keda nad
armastavad.
3. “MA VÕTAN VASTUTUSE
OMA SEGADUSE/korralageduse EEST.”
Igal segadusel/korralagedusel on omanik
(vastutaja) ja see kaob üksnes siis, kui
selle tekitaja hakkab lõpuks koristama. Pole arukas jääda suhtesse kellegiga,
kes ei võta vastutust oma segaduse/korralageduse eest ega pole valmis seda ära
koristama, eriti veel siis, kui see segadus kahjustab otseselt teie ühendust..
Segaduse/korralageduse eemaldamine tähendab
minna läbi korrigeerimise ja enesekontrolli protsessist, mitte läbi karistuste
aheliku. Karistusmeelsus igatseb valule maksta tagasi valuga, kui
korrigeerimise meelsus igatseb tegeleda probleemidega nii, et suhe saaks
taastatud. Karistusmeelsusega silmitsi olev inimene ei saa jõudu, et võtta
vastutust oma segaduse eest ning hakata asju korda seadma, aga korrigeerimise
meelsus annab inimesele jõudu hakata asju korrastama ning see võimaldab neil võtta
probleemi eest kogu vastutuse.
Inimene, kes on meeleparanduse meelsusega, on
valmis korrigeerimise protsessiks, kus nad vabatahtlikult lähevad raskemate
valikute teed, et võtta vastutus oma tegude tagajärgede eest, et teha vajalikud
muutused, et kindlustada see, et toimunud korralagedus/segadus ei juhtuks
uuesti. Sellisest protsessist läbiminek võib olla väga valus- isegi valusam kui
karistustele allumine- sest see nõuab inimeselt , et ta on valmis kogema
jumalikku kurbust, tegelema enda sees olevate murtud/lõhutud kohtadega elus,
mis juhtisid teda suhte reetmiseni ning siis on vaja valmis olla mõtlemise ja
käitumise muutmiseks. Aga üksnes selline valmidus demonstreerib siirast
pühendumist, et usaldus ja ühendus saaksid tõeliselt taastatud.
Minu jaoks on ühed kõige suuremad kangelastest
mehed ja naised on need, kes on valinud meeleparanduse ja korrigeerimise teekonna
ning kes on ära koristanud oma segadused. Nad on otsinud tervenemist kohtades,
kus nad on põhjustanud palju valu ning selle protsessi käigus said neist
austuse, alandlikkuse, julguse ja armastuse inimesed.
Täna ma julgustan Sind tegema võimsamaid
otsuseid, mida üks inimene saab üldse teha: liikuda armastuses olles hirmuga
silmitsi.
Tõlkinud ja kujundanud Jana Naudi 11.05.2017
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar